Eroses pulbitseb jõud
Prostitutsioonile ja pornograafiale võlgneb maailm videokassettide laialdase leviku, interneti kiire arengu ning isegi moodsa panganduse alged. Seksiäri arendas uusi tehnoloogiaid samamoodi nagu näiteks paarisaja aasta tagune salajane üleatlandiline orjakaubandus, mis tõi kaasa üha kiiremate laevade kasutuselevõtu; või külm sõda Nõukogude Liidu ja USA vahel, mis andis tuhandeid leiutisi arvutite, laserite ja tuumatehnoloogia vallas.
Eriti kõvasti tõukas pornotööstus tagant infotehnoloogia progressi. Ta tekitas sageli ülikiiresti võimsa nõudluse uute leiutiste juurutamisel. Näiteks keskajal soodustas pornograafia trükimasinate kasutuselevõtmist. Esimesed trükised olid küll toonasele ajale sobivalt usuteosed, teaduslikud raamatud ja antiikaja klassikute looming. Ent kaks nilbete väljendustega vürtsitatud teksti – itaallase Pietro Aretino sonetid ja prantslase Francois Rabelais' "Gargantua ja Pantagruel" – ületasid XVI sajandil kirikuraamatute müüginumbreid. Mõningate väidete kohaselt müüs "Gargantua ja Pantagruel" isegi paremini kui piibel.
Tsensuur rapsis Rabelais' bestsellerit, kuid sellegipoolest leidub seal kohti, kus hiiglase hobune peletab kusejoaga terve armee eemale ning naine hirmutab kuradit suguelundite paljastamisega. Aretino lõi 16 seksvõtetele pühendatud sonetti, mis olid tsensoritele pinnuks silmas. Raamatust sai kiiresti üks esimesi põrandaaluseid trükiteoseid.
PORNOTÖÖSTUS TOETAS VÕIMSALT KA PEHMEKAANELISTE ja odavale paberitele trükitud raamatute, nn paperbackide muutumist üleilmseks standardiks. Sellised vihikud hakkasid levima juba Prantsuse revolutsiooni ajal. Enamasti oli tegemist kollase kirjandusega ja tihti ka ehtsa pornoga, mida levitati althõlma.
Oma kategooria vingeim esindaja oli prantslane markii de Sade, kes nautis anaalseksi naistega, lasi end rohkelt piitsutada (siit tuleb sõna sadism) ja lõpetas hullumajas, kuna solvas oma pamfletiga riigipead.
Eelistatud trükivormiks said pehmekaanelised raamatud siiski alles pärast teist ilmasõda, kui kirjastajad taipasid, et paperbacki eelised seisnevad tema kerges kaalus ja odavuses.
ET SEKS MÜÜB, TÕESTAS 19. SAJANDI KESKEL KA FOTOGRAAFIA. Päevapiltnikud ei piirdunud portreede ja loodusvaadetega, vaid hakkasid uue valdkonna arenedes kohe üles võtma stseene, mis tekitasid võnkeid tellijate alakehades.
USA Kongress hakkas porno kirja teel levitamise vastu sõdima juba 1860. aastatel, kui kodusõda tekitas kiimas võitlejate keskel suure nõudluse erootika järele. Alastifotosid ning seksraamatukesi haarati rindel lennult.
Kombluse eest võitlejad nõudsid pornolevi keelustamist kõige kõrgemal tasemel. Kongressi vastav otsus sündis aastal 1865. Kuid oli liiga hilja: sõda oli läbi ja sõdurpoisid pornofotodega üle riigi laiali.
PORNOGRAAFIA VÕTTIS KOHE OMAKS TÄRKAV KINEMATOGRAAFIA. Tegi seda suurepärase eduga, sest tarbijad nõudsid liikuvaid pilte veelgi ahnemalt kui staatilisi fotosid. Esimese filmisuudluse jäädvustas leidur Thomas Alva Edison aastal 1896. Euroopas poseerisid alasti piigad ekraanil isegi aasta varem. Pornokate tootmine levis kiiresti üle ilma, USAst Venemaani, Saksamaalt Argentinasse. Kuid suurtele ekraanidele tsensuur seksfilme ei lubanud. Pornokad jäid aastakümneteks kõrvaltänavate väikeste spetssaalide pärusmaaks. Vaatajateks sageli mehed laiade hõlmadega mantlites, mille varjus sai segamatult onaneerida.
Läbimurre sündis alles 1960. aastate lõpus. Aastal 1968 kehtestas Hollywood reitingusüsteemi, mis andis seksstseenidega filmidele linastusõiguse, kuid keelas alaealistel saali pääsemise. Järgmisel aastal legaliseeris Taani esimese riigina kogu pornotööstuse. Algas nn seksrevolutsioon, porno kõrgaeg. Prantsusmaal loendati 1970ndatel, et iga kuues kinokülastaja vaatas pornokat. USA pornokast "Sügav kurk", mida finantseeris Peraino maffiaperekond, sai finantsiliselt kõigi aegade edukaim film. Tootmisse mahutatud 22 000 dollarit tõid tagasi üle 100 miljoni! Peaosas üks kõigi aegade edukaimaid pornonäitlejaid Linda Lovelace, kes ei löönud risti ette isegi koeraga keppimise ees.
TÄNU KINOS SEATUD ROHKETELE LEVIKEELDUDELE lõi porno kiiresti läbi kaabeltelevisioonis, mille propageerijad lootsid naiivselt, et saavad levitada eelkõige harivaid saateid. Tegelikult sigines kaabelvõrkudesse massiliselt pornot. Rahvas haaras kinni võimalusest tellida X- ja R-reitinguga filme, mida võimud suurtele ekraanidele ei lasknud. Samamoodi lisas porno hoogu video üleilmsele võidukäigule. Esialgu võistlesid videotööstuses kaks formaati – Betamax ja VHS. Betamaxi tootjad tegid panuse ühe tunni pikkustele kassettidele. Nad arvasid, et kassette kasutatakse eelkõige televisioonist salvestatud saadete hilisemaks vaatamiseks.
See oli valearvestus. Videomagnetofoni kasutajad eelistasid vaadata hoopis varemlindistatud filme. Pornotööstus nägi siin oma suurt šanssi, kuna video võimaldas toodangu otse tarbijale koju viia ning tülikas, tihti kaaslaste silme all toimunud onaneerimine pornokinodes muutus tarbetuks. Loomulikult nõudsid pornovaatajad VHS-kassette, mille salvestusaeg ulatus kahe, kolme, isegi nelja tunnini.
Kui Betamax lõpuks oma longplay-versiooniga välja tuli, oli turg juba püüdmatult VHSi käes. 80ndate keskel taipasid ka USA suured videolaenutusketid, et porno müüb väga hästi, ning võtsid varem avalikult põlatud filmid oma nomenklatuuri. Praegu on pornofilmide käes üle veerandi Ühendriikide videoärist.
Tänapäeval löövad kaabellevi kaudu pornoäris kaasa isegi nii lugupeetud suurettevõtted nagu AT&T, TimeWarner, Liberty ja Hilton. Samamoodi innustas seksiäri laserplaatide, DVDde ja tasuliste telefoninumbrite kasutuselevõttu. USAs püüdis Kongress küll tasulisi erootikatelefone keelustada, kuid ülemkohus andis aastal 1989 võidu pornotööstusele.
SEKSIÄRI VIIMANE SUUR VÕIT OLI INTERNET. Globaalne arvutivõrk lubas pornot pakkuda igas maailma punktis. Kui tööandjad ohtrale pornotarbimisele jälile said ja seda piirama hakkasid, innustas seksiäri hoogsalt koduarvutite ja koduse internetiühenduse soetamist.
Ameerikas 1990ndate keskel tehtud uuringu kohaselt olid neli viiendikku internetis liikunud piltidest pornograafilise sisuga.
"Porno" on suurtes otsingumootorites jätkuvalt üks enimkasutatud sõnu. Esikümnesse kuuluvad ka sõnad "seks", "pre-teen" ja "lolita".
Kõik see kokku on teinud pornograafiast majandusharu, mis ainuüksi USAs näitab enam kui 150 miljardi krooni suurust käivet aastas ja mille mahud ei kahane, vaid aina kasvavad.
Porno oli esimene valdkond, millega internetis hakati raha tegema ja mis sundis looma turvalisi maksekeskkondasid.
Selles valdkonnas sündis tõelisi edulugusid. Näiteks endine tantsija Dannii Ashe hakkas veebis strippi tegema ning teenis aastas üle saja miljoni krooni.
IT-firmade võidukäigu ajal muutusid pornofirmad investorite lemmikuteks, sest erinevalt paljudest teistest internetimullidest oskasid nemad reaalselt kasumit teenida. Nad läksid riburada börsile.
Kuigi IT-mull on tänaseks lõhkenud, jätkab porno võimsalt internetiäri ja uute tehnoloogiate edasiarendamist. Pornotööstus teeb uuringuid nn küberseksi valdkonnas, kus elektroonilised signaalid peaksid tipnema tarbija orgasmiga. Lähiaastatel on oodata täiesti uuel tasemel seksnukkude müügilepaiskamist. Pornovastased püüavad aga leiutada üha uusi filtreid, mis aitaksid porno levikut vältida.
Järgmisena hakkab porno tõenäoliselt vallutama mobiilsidet. Uus 3G-tehnoloogia lubab pornopilte taskutelefonidesse tõmmata. Et suur äri on juba käima läinud, näitavad hiljuti sõlmitud koostöölepingud Playboy ja Virgin Mobile'i ning Private Media ja One World Telecomi vahel.
KUID INFOTEHNOLOOGIA ON VAID ÜKS VALDKOND MITME SEAS, MIDA SEKSITÖÖSTUS EDASI ARENEMA SUNNIB. Sugukihk on aastatuhandeid toitnud näiteks meditsiinitehnika progressi. Alates kõikvõimalike erutust suurendavate ainete kasutamisest ja kastreerimisnippidest kuni rasedustestide ja rasedusvastaste vahendite väljatöötamiseni.
Vanas Egiptuses soovitati naistel enne vahekorda pista tuppe hapupiimaga segatud krokodillisõnnikut. Vanas Kreekas võidsid naised emakakaela oliiviõliga. Roomas aitasid rasestumist vältida ka metsporgand ja kadakas.
Arvatakse, et Rooma sõdurid kaitsesid end suguhaiguste eest lamba kuivatatud sooltest valmistatud kondoome kasutades. Nad võtsid kondoomid kasutusele 1000–2000 aastat enne itaallast Fallopiust, kes teatas aastal 1564, et süüfilist võib vältida linasest riidest kondoomi kasutamisega. Popiks said aga loomasooltest kondoomid alles paarsada aastat hiljem, kui nad jõudsid Inglismaal kauplustesse müügile. Pöördepunkt kondoomitööstuses saabus 1844, kui patenteeriti kummi vulkaniseerimine.
Täna tipneb rasedusvastaste vahendite areng erinevate maitsete ja koguni pimedas helendavate preservatiivide, naistekondoomide, mitmesuguste spiraalide ja hormoonpreparaatide kasutamisega.
Ajaloolased väidavad, et isegi nüüdisaegne pangandus sai alged prostitutsioonist. Esimesed rahalaenamiskohad tekkisid umbes 4000 aastat tagasi tänapäeva Iraagi aladel. Tolle aja Babüloonias oli laialt levinud templiprostitutsioon.
Libud kuulusid täiesti ametlikult usuasutuste personali sekka. Rasestumise vältimiseks eelistasid preestrinnad tihti anaalseksi. Lisaks kehtis reegel, et Babüloonia naised pidid vähemalt korra elus minema templisse ja astuma vahekorda suvalise tüübiga, kes selleks vaid huvi avaldas.
Seksteenused andsid templitele nii suurt tulu, et preestrid said raha välja laenata. Templitest said esimesed finantskeskused.
Hiljem kasvasid siit välja spetsiaalsed pangandusringkonnad, kelle ärimahud ületasid templite ja mõnel juhul isegi riigikassa oma. Tagatiseks sobisid nii majad, maa kui orjad.
