19.04.2007, 00:00
Esimesed hea kvaliteediga videokaamerad koju
Juba vähemalt paar aastat on telerimüüjad pakkunud inimestele HD-valmidusega ning viimasel ajal nn täis-HD-resolutsiooniga telekaid. Nüüd on saabunud müügile ka taskukohased HD-pilti jäädvustavad videokaamerad.
Termin “High Definition” (HD) tähendab
lihtsalt öeldes formaati, mis võimaldab audio/videomaterjale
esitada märkimisväärselt parema kvaliteedi ning teravusega, kui
seda pakub SD ehk standard definition.
HDTV ehk High Definition-televisioon võimaldab esitada umbes viis korda teravamat ning detailiderohkemat pilti kui “tavatelevisioon”.
Et nautida kõrgresolutsiooniga ehk high definition (HD) pilti pakkuva teleri täisvõlusid, on praegu ainult paar HD-kanalit Elioni kaabeltelevisoonivõrgus. Hiljuti müügile saabunud PlayStation 3 avardas märgatavalt kõrgresolutsioonilise teleri kasutamisvõimalusi. Nimelt toetab uus PlayStation täis-HD resolutsiooniga uue põlvkonna optilist meediat nimega Blu-ray. Blu-ray on haaranud selle aasta jaanuarist alates umbes 70 protsenti kogu HD-meelelahutuse turuosast.
Et uus formaat on võitnud kasutajate poolehoiu ning selle populaarsus aina kasvab, näitab hiljutine Blu-ray plaadile salvestatud viimase James Bondi filmi “Casino Royale” edulugu. See film ületas kõik senised HD-kandjate läbimüüginumbrid ning purustas päevarekordid.
Kõrgtehnoloogia hindade kiire langus ning tootjate võitlus uute turuniššide pärast on toonud kõrgresolutsioonilise meedia ka koduse amatöörkino maailma. Eri tootjad on tulnud välja taskukohaste HD-videokaameratega, mis just kodukasutajale mõeldud.
Lai kaamerate valik
HD kaamerate valik on võrdlemisi lai. Möödunud aastal püüdsid tootjad üksteist üle trumbata sellega, kes tuleb välja maailma väikseima HD-kaameraga. See “buum” tundub möödas olevat, kuigi Sanyo jätkab sel kevadel oma minimudeli HD1 uusversiooniga Xacti HD2.
Sony, Canon, JVC ja Panasonic on väga kindlad tootjad, kelle kaameratega kindlasti alt ei lähe. Seda loomulikult siis, kui neid korralikult hoida. Sony kuulub ka nende tootjate hulka, mille tootevalik on kõige laiem: alates “maailma väikseimast” kuni poolprofi ja profiseadmeteni välja.
Nn käsikaamera tüüpi aparaadi soetamine oleneb eelkõige sellest, kui palju raatsite kulutada.
Kuna tegemist on juba HD-kaameratega, siis tegelikult saab ka kõige odavama seadmega luua niivõrd kvaliteetset pilti, et seda ei erista praktiliselt mitte millegagi profikaamera ülesvõttest. Väga hea pildi saamiseks tuleb silmas pidada valgustingimusi: kuigi kaameratel on enamasti olemas öörežiim, ei ole päris pimedas lisavalgustust kasutamata siiski suurt mõtet filmida.
Väike kaamera võib pika filmimise peale hakata käes värisema. Tõsi, viimased pildistabilisaatorid on juba niivõrd head, et seda ei ole märgata, kuid kes soovib saada “päris” kino sarnast pilti, võiks siiski kasutada statiivi.
Kaamerate eri hinnad tulenevad lisafunktsioonidest, erinevast optikast ning sellest, millist meediat seade pildi salvestamiseks kasutab.
Millega monteerida?
Professionaalseks HD-montaažiks sobivad Sony Vegas, Adobe Premiere ning Final Cut Pro.
Vegas, nagu ka kõik ülejäänud, on loodud eri formaatide monteerimiseks – DV, SD, HDV ning HD. Vegas toetab ka vektorgraafikal põhinevaid flashi .swf-faile.
Nii Vegas kui ka Final Cut Pro värskeimad versioonid toetavad mõlemat HDV resolutsiooni – 720 p (1280 x 720, 25 p ja 30 p) ning 1080i (1440 x 1080, 50i ja 60i), samuti täis-HD-resolutsiooni 1080i (1920 x 1080, 50i ja 60i).
Vegas jookseb Windows 2000 ja Windows XP Home Professionali opsüsteemidel. Minimaalseks jõudluseks soovita takse 800 MHz protsessorit ja 256 MB RAMi, aga HD-video montaažiks on soovitatav vähemalt 2,8 GHz protsessor ning 512 MB RAMi.
Kuna Adobe lõpetas Premiere’i tootmise Apple’i opsüsteemidele, on Apple’i HD-video montaaži põhitegijaks Final Cut Pro. Et see arvutis korralikult jookseks, soovitab tootja omada 867 MHz või kiiremat PowerPC G4, PowerPC G5, Intel Core Duo või Intel Xeoni protsessoriga arvutit.
Arvutil peaks olema võimsust vähemalt 1 GHz ning 1 GB RAMi (soovituslik on siiski 2 GB). HD montaaži monitor võiks olla resolutsiooniga alates 1024 x 768.
Enamikul uutest Macidest on piisavalt võimsust, et jooksutada ka võimsat järeltöötlustarkvara Motion, mille PC analoog on Adobe After Effects.
Kes raha kalli montaažitarkvara peale kulutada ei taha, sellele pakub Mac OS tasuta tarkvara iMovie, mis võimaldab lihtsat ja loogilist HD-montaaži. Samuti on lihtsustatud ja odavamad versioonid olemas Final Cut Pro’st, nimega FC Express Apple’ile ning Adobe Premiere Elements PC-le. Soodsa hinnaga saab ka Sony Vegas Movie Studio, mis selliseks ettevõtmiseks täiesti sobilik.
Kel asja vastu rohkem huvi, peaks pilku peal hoidma Kinobussi (www.kinobuss.ee ) suvistel tegemistel - praegustel andmetel kavatsevad nad eeloleval suvel tutvustada õpitubades ka HD-videot.
HDTV ehk High Definition-televisioon võimaldab esitada umbes viis korda teravamat ning detailiderohkemat pilti kui “tavatelevisioon”.
Et nautida kõrgresolutsiooniga ehk high definition (HD) pilti pakkuva teleri täisvõlusid, on praegu ainult paar HD-kanalit Elioni kaabeltelevisoonivõrgus. Hiljuti müügile saabunud PlayStation 3 avardas märgatavalt kõrgresolutsioonilise teleri kasutamisvõimalusi. Nimelt toetab uus PlayStation täis-HD resolutsiooniga uue põlvkonna optilist meediat nimega Blu-ray. Blu-ray on haaranud selle aasta jaanuarist alates umbes 70 protsenti kogu HD-meelelahutuse turuosast.
Et uus formaat on võitnud kasutajate poolehoiu ning selle populaarsus aina kasvab, näitab hiljutine Blu-ray plaadile salvestatud viimase James Bondi filmi “Casino Royale” edulugu. See film ületas kõik senised HD-kandjate läbimüüginumbrid ning purustas päevarekordid.
Kõrgtehnoloogia hindade kiire langus ning tootjate võitlus uute turuniššide pärast on toonud kõrgresolutsioonilise meedia ka koduse amatöörkino maailma. Eri tootjad on tulnud välja taskukohaste HD-videokaameratega, mis just kodukasutajale mõeldud.
Lai kaamerate valik
HD kaamerate valik on võrdlemisi lai. Möödunud aastal püüdsid tootjad üksteist üle trumbata sellega, kes tuleb välja maailma väikseima HD-kaameraga. See “buum” tundub möödas olevat, kuigi Sanyo jätkab sel kevadel oma minimudeli HD1 uusversiooniga Xacti HD2.
Sony, Canon, JVC ja Panasonic on väga kindlad tootjad, kelle kaameratega kindlasti alt ei lähe. Seda loomulikult siis, kui neid korralikult hoida. Sony kuulub ka nende tootjate hulka, mille tootevalik on kõige laiem: alates “maailma väikseimast” kuni poolprofi ja profiseadmeteni välja.
Nn käsikaamera tüüpi aparaadi soetamine oleneb eelkõige sellest, kui palju raatsite kulutada.
Kuna tegemist on juba HD-kaameratega, siis tegelikult saab ka kõige odavama seadmega luua niivõrd kvaliteetset pilti, et seda ei erista praktiliselt mitte millegagi profikaamera ülesvõttest. Väga hea pildi saamiseks tuleb silmas pidada valgustingimusi: kuigi kaameratel on enamasti olemas öörežiim, ei ole päris pimedas lisavalgustust kasutamata siiski suurt mõtet filmida.
Väike kaamera võib pika filmimise peale hakata käes värisema. Tõsi, viimased pildistabilisaatorid on juba niivõrd head, et seda ei ole märgata, kuid kes soovib saada “päris” kino sarnast pilti, võiks siiski kasutada statiivi.
Kaamerate eri hinnad tulenevad lisafunktsioonidest, erinevast optikast ning sellest, millist meediat seade pildi salvestamiseks kasutab.
Millega monteerida?
Professionaalseks HD-montaažiks sobivad Sony Vegas, Adobe Premiere ning Final Cut Pro.
Vegas, nagu ka kõik ülejäänud, on loodud eri formaatide monteerimiseks – DV, SD, HDV ning HD. Vegas toetab ka vektorgraafikal põhinevaid flashi .swf-faile.
Nii Vegas kui ka Final Cut Pro värskeimad versioonid toetavad mõlemat HDV resolutsiooni – 720 p (1280 x 720, 25 p ja 30 p) ning 1080i (1440 x 1080, 50i ja 60i), samuti täis-HD-resolutsiooni 1080i (1920 x 1080, 50i ja 60i).
Vegas jookseb Windows 2000 ja Windows XP Home Professionali opsüsteemidel. Minimaalseks jõudluseks soovita takse 800 MHz protsessorit ja 256 MB RAMi, aga HD-video montaažiks on soovitatav vähemalt 2,8 GHz protsessor ning 512 MB RAMi.
Kuna Adobe lõpetas Premiere’i tootmise Apple’i opsüsteemidele, on Apple’i HD-video montaaži põhitegijaks Final Cut Pro. Et see arvutis korralikult jookseks, soovitab tootja omada 867 MHz või kiiremat PowerPC G4, PowerPC G5, Intel Core Duo või Intel Xeoni protsessoriga arvutit.
Arvutil peaks olema võimsust vähemalt 1 GHz ning 1 GB RAMi (soovituslik on siiski 2 GB). HD montaaži monitor võiks olla resolutsiooniga alates 1024 x 768.
Enamikul uutest Macidest on piisavalt võimsust, et jooksutada ka võimsat järeltöötlustarkvara Motion, mille PC analoog on Adobe After Effects.
Kes raha kalli montaažitarkvara peale kulutada ei taha, sellele pakub Mac OS tasuta tarkvara iMovie, mis võimaldab lihtsat ja loogilist HD-montaaži. Samuti on lihtsustatud ja odavamad versioonid olemas Final Cut Pro’st, nimega FC Express Apple’ile ning Adobe Premiere Elements PC-le. Soodsa hinnaga saab ka Sony Vegas Movie Studio, mis selliseks ettevõtmiseks täiesti sobilik.
Kel asja vastu rohkem huvi, peaks pilku peal hoidma Kinobussi (www.kinobuss.ee ) suvistel tegemistel - praegustel andmetel kavatsevad nad eeloleval suvel tutvustada õpitubades ka HD-videot.
Terminid
HDV – 2003. aastal loodud HD-kaamerate formaat, mis võimaldab HD-video salvestamist tavalisele miniDV kassetile.
AVCHD – HD-kaamerate formaat, mis kasutab efektiivset kompresseerimistehnoloogiat, salvestades täis-HD-resolutsioonis. Võimaldab salvestamist mitmesugustele meediatele, alates 8 cm DVD-plaadist kuni kõvakettani. AVCHD DVD-plaate saab maha mängida Blu-ray pleieriga, sh PlayStation 3ga. HDMI-ühenduse kaudu saab kaamera ühendada otse HD-teleriga. AVCHD montaaživõimalus peaks õige pea lisanduma Sony tarkvarale Vegas 7.
DSC HD Playback – High Definition taasesitamise funktsioon, mis ühendab HD teleriga.
HD-projektor – projektor, mis võimaldab esitada täis-HD-resolutsiooni 1080 p suurele ekraanile kodustes tingimustes. Ühenduvad nii Blu-ray kui DVD pleieritega.
High Definition Multimedia Interface (HDMI) – sisend/väljund omavahel sobivate digitaalse audio-video seadmete ühendamiseks. (NäIteks Blu-ray pleier, HDTV teler Bravia, PlayStation3, HD toega sülearvuti jne.)
x.v.Colour – uus rahvusvaheline standard värvitehnoloogias, mis suurendab videoseadmetega taasesitatavate värvide hulka peaaegu kaks korda. See tehnoloogia katab peaaegu kogu loomulike värvide gamma. Uus tehnoloogia on lähedal inimsilma karakteristikutele, esitades tunduvalt autentsemaid punaseid, siniseid ja rohelisi toone kui senised sRGBvärviruumi kasutavad tehnoloogiad.
HDV – 2003. aastal loodud HD-kaamerate formaat, mis võimaldab HD-video salvestamist tavalisele miniDV kassetile.
AVCHD – HD-kaamerate formaat, mis kasutab efektiivset kompresseerimistehnoloogiat, salvestades täis-HD-resolutsioonis. Võimaldab salvestamist mitmesugustele meediatele, alates 8 cm DVD-plaadist kuni kõvakettani. AVCHD DVD-plaate saab maha mängida Blu-ray pleieriga, sh PlayStation 3ga. HDMI-ühenduse kaudu saab kaamera ühendada otse HD-teleriga. AVCHD montaaživõimalus peaks õige pea lisanduma Sony tarkvarale Vegas 7.
DSC HD Playback – High Definition taasesitamise funktsioon, mis ühendab HD teleriga.
HD-projektor – projektor, mis võimaldab esitada täis-HD-resolutsiooni 1080 p suurele ekraanile kodustes tingimustes. Ühenduvad nii Blu-ray kui DVD pleieritega.
High Definition Multimedia Interface (HDMI) – sisend/väljund omavahel sobivate digitaalse audio-video seadmete ühendamiseks. (NäIteks Blu-ray pleier, HDTV teler Bravia, PlayStation3, HD toega sülearvuti jne.)
x.v.Colour – uus rahvusvaheline standard värvitehnoloogias, mis suurendab videoseadmetega taasesitatavate värvide hulka peaaegu kaks korda. See tehnoloogia katab peaaegu kogu loomulike värvide gamma. Uus tehnoloogia on lähedal inimsilma karakteristikutele, esitades tunduvalt autentsemaid punaseid, siniseid ja rohelisi toone kui senised sRGBvärviruumi kasutavad tehnoloogiad.