Esimest korda valima: noored pärivad aru - Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu
Sandra Horma (20) Tallinna ülikool, sotsioloogia
Eestis on praegu noorte tööpuudus üks suurimaid Euroopas. Kuidas te sellesse suhtute?
See on tõsine probleem. Noori aitaks tööturul seegi, kui vabastada poole sotsiaalmaksu maksmisest tööandjad, kes palkavad pikaajalisi töötuid noori. Need, kes on jätnud kooli pooleli ja on erialase ettevalmistuseta, on aga töötute seas omaette probleem. Praegu on riik panustanud nende lühiajalisse koolitamisse ja aidanud neile palgatoetust maksta. Aga nüüd peame hakkama neid pikaajalisemalt koolitama, et nad saaksid laiapõhjalise eriala.
Mida tähendab tasuta kõrgharidus? Kui praegu võetakse ühele erialale vastu näiteks 15-le tasuta ja 15 tasulisele kohale, kas siis IRLi programmi eesmärk on 30 tasuta kohta või jääb alles ainult 15 riigieelarvelist kohta?
Üldine loogika on ikka see, et kaotame avalikes kõrgkoolides päevase õppe õppetasu. Sel juhul jääks järele 30 riigieelarvelist kohta.
Siin on oluline ka see, et praegu on Eestis ligipääs kõrgharidusele erinev: maapiirkondadest, suurelapselistest peredest ja kehvematest oludest pärit noortel on need võimalused kehvemad.
Rahandusministeeriumi hinnangul on õppelaenul piisavalt soodustusi, mistõttu pole õigustatud tulumaksu tagastus õppelaenu protsentide pealt.
Vaevalt saaks keegi öelda, et see rida maksupoliitilisi otsuseid, mis tehti eelarve tasakaalustamiseks, olid ideaalilähedased. Need lähtusid olukorrast.
Aga tihti tehakse muudatusi ka tagasiulatuvalt. Tudengid olid võtnud õppelaenu lootuses, et saavad sellelt tulumaksu tagasi, ja nüüd seda ei juhtunud.
Arusaadavalt läksid need otsused vastuollu inimeste ootustega. Kas neid riigi majanduslike võimaluste paranemisel järgmise parlamendi koosseisu ajal revideerida? Ma arvan, et see on koht, kus parlament ei tohiks olla väiklane.
20. jaanuaril oli võimalus vana süsteem taastada, kui eelnõu riigikogu istungil tõstatati.
See oli selgelt juba valimiskampaania hetk. Niisuguseid eelnõusid, mis tekitavad riigile täiendavaid kulusid, esitatakse tavaliselt ikka koos eelarvega.
Põhiseaduses on kirjas, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema nahavärvi, rassi, soo ega millegi muu tõttu ja kõigile peavad olema tagatud võrdsed õigused ja kohustused. Ent partnerlusseaduseta pole ju kõigile võrdseid õigusi tagatud.
Euroopa Inimõiguste kohus on leidnud, et põhiseaduse tõlgendamine selles küsimuses on riikide enda määrata. Ja abielul on väga sügav kultuuriline kontekst, mis tuleneb ajalooliselt kristlikust mehe ja naise liidust. Ma ei pea õigeks samasooliste partnerluse või abielu legaliseerimist.
Miks riik toetab vaid alaealiste ja pensioniealiste hambaravi, aga täisealiste inimeste puhul mitte?
Meil oli hambaravi hüvitis ka täisealistele kuni 300 krooni ulatuses aastas, aga seda kasutas vaid veerand inimestest. Hambaravi on tõsine probleem, aga ega lähiajal täiendavaid koormisi haigekassa välja ei kannata.
Kuidas te suhtute uude töölepinguseadusesse, kus esimese kolme päeva jooksul ei hüvitata enam haigele palka ja inimesed käivad haigena tööl?
See, et inimesed peavad haigena tööl käima, pole muidugi hea variant. Põhjus, miks see otsus langetati, oli ravikindlustuse eelarve järsk vähenemine ja vaevalt, et seda süsteemi enam muudetakse. Aga meil võiks olla täiendav haigekassa ravikindlustus, millesse tööandjad saaksid makseid teha maksuvabalt ja millest võiks katta ka esimeste haiguspäevade tasu.
Hiljuti tõusis kultuuriürituste piletite ja ajalehtede käibemaks viielt protsendilt üheksale. Kas see võib soodustada kultuuri elitariseerumist?
Rahvast ikka jagub kõikidele kontsertidele ja tuleb, nagu Tätte ja Matvere puhulgi, lisakontserte. Aga ma väidan, et see, kui parlament tõstis 1. jaanuarist toimetulekutoetuse määra 20 protsendi võrra, oli abivajajatele palju paremini sihitatud. Või kui pensionid tõusid, langes üle 40 000 pensionäri suhtelisest vaesusest välja.
Millist muusikat te kuulate?
Ma olen romantilise meelelaadiga inimene ja mulle meeldivad Lindpriid. Kui õhtu hakkab juba hämarduma, kuulan autos Kait Tamra laule. Üldse ma arvan, et Eesti muusikas on kõige ilusamad laulud tehtud Runneli tekstidele.
