Eskimo tervitus
Tagantjärele ei mäletagi, mismoodi tekkis mu
messenger’i nimekirja paar aastakest tagasi üks noor kutt, kes
nimetas end Eskimoks ja tahtis rääkida hip-hopist. Nii teoorias kui
praktikas. Eskimo eestikeelne nimi oli Martin Kallasvee ja muuhulgas saatis ta
mulle kõrvalseisja arvamuse jaoks omatehtud muusikajuppe – pigem
sketše kui lugusid –, mis olid Nightmares On Waxi ja Shanteli
stiilis suitsused ja laisad jazz-olesklused. Umbes sellised, mida harrastas
teha Chalice enne seda, kui ta end kõrgematesse kultuurikihtidesse
osavalt sisse klimberdas. Kui nüüd otsida kodusemat
võrdluspunkti.
Mäletan ka seda, et
tookord oli eraldi teemaks sõnade kirjutamine ja nende ette kandmine,
mis klassikalises hip-hopis on kindlasti sama oluline kui taustaks tiksuvad
rütmipõhjad. Kui põhjadega oli Eskimol kõik okei,
siis sõnaline materjal valmistas talle mõningast peavalu.
Ilmselt ei tundnud tol ajal alles teismeliseaastates kutt endas seda
kindlust, et haarata mikker, nagu ütleb Jüri Nael, ja oma
mõtted prožektorivalguses ette kanda.
Miks ma sellest
räägin? Sellepärast, et hiljuti ilmus pärast pikka vaikust
Eskimo minu radarile tagasi, avaldades oma esimese kauamängiva plaadi
nimega “PSST! – Pole sõnu sõnumiks tarvis”
(väljaandjaks kohaliku hip-hop-skene autoriteedi DJ Critikali
plaadimärk MindNote).
Kuna Eesti hip-hop ei ole eriti
millegagi viimasel ajal avalikkuse ette astunud – Chalice tegeleb muuga,
Toe Tagi plaati oodatakse juba pikalt ja teised tegijad, nagu Põhjamaade
Hirm, Öökülm või TommyBoy on ikkagi pigem tuttavad
vaid skene liikmetele –, siis ootasin huviga, kuhu kohta on Eskimo
laiadel heliväljadel rännates välja jõudnud. Tundub, et
mingi selguseni küll. Sõnaline osa on üldse julgelt
kõrvale jäetud ning sarnaselt naksuva inuiti keelega, mida eskimod
räägivad ja mis kõlab meile kui segu rütmist ja
muusikast, on ka Martin Kallasvee valinud helikeele, et suhelda oma
kuulajatega.
Üks asi veel: tundub, et erinevalt kunagisest
ajast otsib ta jazz-loop’ide kõrvale ka veidi sinisemaid toone,
taotledes umbes sellist melanhoolset meloodilisust, millega hakkas kunagi kahel
esimesel plaadil silma DJ Shadow. Plaat jõuab oma minoorsetes
mõtisklustes hetketi rabavalt ilusate kohtade juurde ning ei koorma
liialt kõrva tähtsusetute detailidega. Tähelepanu keskpunktis
on pigem teema kui pisiasjad.
Vihmast meeleolu tuleb esimesena
lõhkuma lugu “Kus on disko”, mis võtab Enigma poolt
loos “Return Of Innocence” tuntuks mängitud trummipõhja
ja ehitab sinna peale samasuguse retro-kosmo-loo, mille vastu eestlastel alati
suur armastus on olnud, alates Sven Grünbergi sündisaundidest ja
lõpetades multifilmi “Kolmanda planeedi saladus” uljalt
diskoplaneetide vahel seiklevate meloodiatega. Umbes samamoodi võiks
kõlada ka “Asumist” tuttav instrument visi-sonor, mis
hüpnotiseeris kõik oma kuulajad.
Kuna
Eskimo tegi heliriba Ilmar Raagi koolivägivalla-filmile
“Klass”, on arusaadav, et need teemad on esindatud ka plaadil.
Samas jääb mõneti arusaamatuks, mis valguses Eskimo seda filmi
ja seda maailma on tahtnud paista lasta.
Kui loos “Mis On
Au” kõlavat Ilmar Raagi sämplit “kui ma ei oleks mitte
midagi teinud, siis oleks jäänud minu viimaseks mõtteks enne
surma, et ma olin jobu” on vabalt võimalik ka irooniana
võtta, siis viimane lugu “Kõrgem klass” on oma
militantselt marssivas vormis otsekui üle
skutse sõjale. Ilma mingi naljata.
Raagi-seos ei olegi ehk
nii kohatu, sest ilmselt pole ka Eskimo liidri tüüpi, vaid pigem
omaette nokitseja. Just selline, keda kitsarinnalisemad võiksid kahe
trenni vahelisel puhkehetkel veidi jobuks pidada, sest tema huvid, hobid ja
tegemised ei mahu šablooni sisse ära. Samas tuli ta mulle plaati
tooma hiigelsuure Ameerika autoga, mis on ilmselt hip-hop-kultuuri lausumata
ettekirjutus. Petlikult vaikse fassaadi taga on ilmselt peidus ambitsioon ja
tunnustusvajadus, mis esimese plaadi põhjal otsustades ühel hetkel
ka vajaliku väljundi leiab.
Kuna Eskimo ise tundub mulle
üsna vaikne ja napisõnaline (ja seetõttu on temast ka
õige keeruline kirjutada), siis räägib tema eest see
sõnadeta muusika – loksuvate biitide, jazz-harmooniate ja vihmaste
kõrvaltänava-meeleolude maastik. Selline, mis ka külmemates
igludes aitab sisemist sooja hoida.
* Eskimo debüütalbumi
esitlus toimub 15. detsembril Von Krahlis üritusel Check One Two.