Estfieldil Prantsusmaale ja tagasi
Paves läbis Alfa Romeo baasil ehitatud Estfieldiga pooleteise nädalaga 6200 kilomeetrit. “Oleks võinud ka kolm korda rohkem sõita,” tunnistab ta. “Hea tsikli või autoga pole 1200 kilomeetrit päevas probleem, aga see oleks juba nühkimiseks läinud, nii kaob mõnu ära.” Veinisõbrast Pavese ja tema reisikaaslaste eesmärgiks oli hoopis palverännak veinimaailma keskkohta – sõber läks džiibiga Bordeaux’sse veini järele ja kutsus Pavese kaasa.
Esimene äpardus juhtus aga enne, kui Pavese Estfield Tallinn-Helsinki-Rostocki laevalt Saksamaal maale jõudis vurada. “Kui 19sentimeetrise kliirensiga ära harjud, siis on juba sõidustiil hukas,” kõlab Pavese tagantjärgitarkus. Rambil seisnud tont-teab-mis-jublakas lõhkus teepinnast kuue sentimeetri kõrguse auto käigukastipadja poldid.
Alfale omaselt pöörleb Pavese Estfieldilgi kardaan koos mootoriga, sidur ja käigukast on ehitatud tagasillale. Seetõttu teeb kardaan umbes kuus tuhat pööret minutis teiste autode ligikaudu kaheksasaja asemel. “Sinna on ehitatud tohutu tunnel, miljoni poldiga kinni, et kardaan vastu mune ei tuleks,” seletab Paves. Ning kui lähimas Fiati-teeninduses olid istmed maha võetud ja kõik “miljon polti” lahti kruvitud, käskisid mehed teenindusest kola kokku korjata – neil algavat lõunapaus. Peale väikest vaidlust, mille tulemusel jäeti autoomanik teenindusse luku taha oma sõiduriista putitama, kruttis Paves vajalikud poldid läheduses vedelenud agregaadilt ning Estfield sai jälle töökorda.
Estfield tõi inimestele pisarad silma
Kui nooremate inimeste tähelepanu köitis cagiva-punase ja alumiiniumikarva Estfieldi välimus, siis vanemad inimesed pöörasid päid just auto häält kuuldes. Põhjus on lihtne – Paves lasi Estfielde ehitaval Valter Teppani firmal panna autole külge kaks summutit. Seetõttu kostab mootorist isegi kõrgetel pööretel mõnus mahlakas lörin – just selline, nagu maailmasõja-eelseil autodel. “Juba kaugelt vaatasid, et kust selline tuttav hääl tuleb… mutikestel läksid teinekord lausa silmad vesiseks, kui neist mööda sõitsime,” meenutab Paves. “Vahepeal väsis mul käsi ära kõigile vastu lehvitamisest.”
Otsekui selleks, et vanematele inimestele täiuslikku nostalgiahetke pakkuda, on Pavese Estfieldil esiklaasi asemel kaks väikest reguleeritavat klaasi kummagi sõitja ees. Kui lisada ümmargused kroomitud esilaternad, ongi klassikaline Alfa stiil olemas.
Itaalias valmistasid meelehärmi kaasliiklejad. Telgjooneta kurvilisel mägiteel otse vastu kihutanud kolme auto meenutamine toob Pavesel vägisõnad keelele. “Ja kui kuidagi napilt mööda ära said, siis ainult lehvitasid… no eestlane näitaks teadagi mida,” sõnab Paves ja ajab keskmise näpu püsti.
Pole katust, pole probleemi
Kuid ikkagi – lahtise autoga läbi tuule ja vihma? Kui katust pole, siis jood vihma ajal kusagi õlut, on Estfieldi-meeste nõu lihtne. “Paned katuse peale, siis on nagu mingi kuradi kahekohaline telk,” on Paves konkreetne. “Siis ehita juba luuad (kojamehed) kah külge ja pane küte sisse – sellist Estfieldi pole ma kunagi tahtnud!”
Paves on Estfieldiga praegusel kujul enam kui rahul: “Auto on ilmselgelt liiga hea, et temaga ainult tänaval sõita!”
Felix Pavese reisitarkused
Esiteks: vägisi kilomeetreid neelata ei maksa.“Minu Pärnu sõbrad käisid tsiklitega Itaalias niimoodi, et pärast kaks nädalat ei saanud rääkida. Kui kilomeetrid on kohustus, siis kaob asjast mõnu ära.”
Teiseks: arvesta, et Prantsusmaal ei räägi keegi võõrkeeli. “Pealegi on neil kella kahest neljani kõik kohad suletud, keegi sinuga ei tegele.”
Ja kolmandaks: Monacos parkimiseks tuleb juba hommikul vara kohale minna.
