Skandaalse ESTO TV meeskond (Andres Maimik, Juhan Ulfsak, Rain Tolk ja Ken Saan) esitleb homme kell 20 kinos Sõprus oma uhiuut dokfilmi “Welcome to Estonia”.

Endi sõnul on tegijad halastamatult läbi valgustanud mööduva aasta võtmeseigad, nagu Eurovisioon, Eesti märk ja kohalike omavalitsuste valimised.  

Mis on filmi mõte?

Juhan: Kui kunagi aastakümnete pärast inimesed hakkavad juba unustama, mis tänavusel, sel eesti rahva jaoks äärmiselt pöördelisel ja dramaatilisel aastal tegelikult juhtus, siis ilmselt on meie film üks pädevamaid ja ausamaid dokumente, mis sellest ajast jääb.

Andres: Erinevalt kinokroonikatest, kus on jäädvustatud ausammaste avamisi ja muid tilu-lilu üritusi, läheme meie ikkagi asjade sisse, kulisside taha – uurime, mis tegelikult seal taga on. Selgub see, et asjad pole sugugi sellised, nagu nad näivad. Esindame uurivat ajakirjandust selle parimas vormis – me uurime edasi, kust nii-öelda uuriv ajakirjanik pooleli jääb. Ühel või teisel põhjusel – omavahelised sidemed, onupojapoliitika. Kõik on Eestis kõigiga seotud. Meie oleme sõltumatud, meie läheme edasi.

Rain: Meie oleme ka majanduslikult täiesti sõltumatud. Selles mõttes, et meil ei ole mingit reklaami, tegime seda  filmi täiesti oma rahadega. Eesti Filmi Sihtasutus keeldus meid toetamast, väites, et nemad ei hakka rahvale tema enda raha eest näkku sülitama.

Äkki kardetakse, et näitate sündmusi kollases valguses.

Andres: Loomulikult võib meie suhtes üleolevalt kasutada väljendust bulvariajakirjandus. Aga pole mõtet halvustada. Sest kui sa tahad teada, mis tegelikult toimub, peadki lugema bulvariajakirjandust. Sealt saad teada, kuhu UFO laskus. Ja kes on kellega seotud.

Rain: Bulvariajakirjandus on majanduslikult palju sõltumatum.

Juhan: Olgem ausad – tegelikult me oleme aru saanud ka sellest, et uus variant ajakirjandust tsenseerida ja tõde varjata, on hakata tembeldama kanaleid, kus jõutakse asjade tuumani, kollasteks, sensatsioonihimulisteks. Inimestele tahetakse jätta mulje, et Kalle Muuli intervjuu Mart Laariga või Postimehe juhtkiri peegeldabki lõplikku tõde. Ja näiteks Nelli Teataja on koht, kus avaldatakse jama. Kibe tõde on aga see, et asjad on täpselt vastupidi. Ametlikus päevameedias toimib ikkagi käsi-peseb-kätt sündroom. Käib üks pidev valimispropaganda ja rahade kantimine.

Andres: Ja ütleme ausalt – kõik Eesti päevalehed ja meediakanalid on rahajõmmide teenistuses. Üht või teistpidi. Meedia teenib oma rahajõmmide huve,  nemad omakorda on seotud poliitikutega.

Rain: Ja ega rahajõmmidele ju rahva huvid  absoluutselt ei lähe korda! Kelle huve teenivad rahajõmmid – vat see on see koht, kuhu oma filmiga oleme üritanud välja jõuda.

Eesti kui märk praegu?

Andres vastab Vigala Sassi sõnadega: “Algul lakkusime sakste perset, siis venelaste perset. Kas nüüd hakkame Euroopa perset lakkuma?”

Juhan: Meie film annab inimestele küpsust ning julgust valida headuse ja kurjuse, pimeduse ja valguse vahel isikliku südametunnistuse järgi. Praegu leiab siin aset totaalne moraalne allakäik globaalses ulatuses.

Andres: Me avame inimeste silmad.