Estonian Airi päästmine kujutas uskumatut segadust
Tohuvabohu oli Estonian Airi „päästmise“ ajal väga kõva.
„Valitsuse ja Estonian Airi nõukogu kõiki otsuseid ei saa pidada läbipaistvaks ega kontrollitavaks, kuna alati pole teada, milline info täpselt valitsusele ja nõukogule otsustamiseks teatavaks sai,“ seisab auditis „Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel“, mille avalikustas teisipäeval Riigikontroll. „Osa valitsuskabineti nõupidamiste puhul ei ole täit ülevaadet, millise info alusel ja mida valitsus arutas. Näiteks vähemalt ühel juhul arutati ASiga Estonian Air seonduvat Riigikantselei kinnitusel suulise info alusel, millest ei jäänud kirjalikke ülestähendusi.“
Tol korral oli tegemist Andrus Ansipi valitsuse nn kabineti nõupidamisega 15. novembril 2012, kui ministrid arutasid esimest korda ametlikult, kas lasta Estonian Air pankrotti või restruktureerida. Muu hulgas arutati, kas riik võiks rahvusvahelise hanke korras värvata mõne teise lennufirma lendama Eesti ja tähtsamate sihtkohtade vahele.
Heleniusel olid paberid alles
Riigikantselei kinnitusel toimus veel kaks lennundusega seotud arutelu, mille kohta puuduvad paberid.
Majandusministeeriumist on aga kaduma läinud aastatel 2010–2015 Estonian Airi nõukogule esitatud alusmaterjalid, sealhulgas need, mille alusel tegi firma kannapöörde ja loobus Tero Taskila ajal ette võetud hoogsast laienemisest. Kadunud on ka nõukogu protokollid aastast 2010. Riigikontroll sai need materjalid lõpuks kätte ühelt Estonian Airi töötajalt ja investeerimispankur Joakim Heleniuselt, kes tegutses aastatel 2010–2012 lennufirma nõukogu esimehena.
Riigikontroll märgib, et pole kindel, kas kõik ministeeriumi materjalid jõudsid üldse valitsuseni ja kas tegemist oli nende lõplike versioonidega.
Valitsuseni ei jõudnud täies mahus isegi mitte Estonian Airi äriplaanid. Neid muudeti mitu korda.
Pehmod rapsijad
„Tavaliselt said otsustamiseks ettevalmistatud materjalid kättesaadavaks kohapeal, istungi või nõupidamise päeva hommikul või eelneval õhtul. [–] Riigikontrolli hinnangul on valitsusele esitatud materjalide sisu pea kõigil juhtudel selline, mille asjaoludest pidi eelnõu esitaja olema teadlik pikemat aega kui vaid paar päeva ja Estonian Airi otsuste tegemine kiireloomulisena pole üldjuhul põhjendatud. Vaid osa laenude andmise otsused on tõenäoliselt käsitletavad kiireloomulistena, kuna äriühingu juhatus esitas taotluse laenu(makse) saamiseks äärmiselt ajakriitilise küsimusena.“
Valitsus rikkus seadust
Lennufirmas toimus aga sisuliselt maksumaksja raha põletamine. Näiteks andis rahandusministeerium ettevõttele muudkui laene juurde, kuigi samal ajal olid eelmised laenud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud ja maha kantud, sest firma ei suutnud neid tagasi maksta.
Auditi kohaselt sai Estonian Air „riigilt kümneid miljoneid eurosid, kuid tegutses sellest hoolimata 10 aastat kahjumlikult ja lõpetas pankrotiga.“
Valitsus vilistas ka Brüsseli riigiabinõuetele, kuigi riigikontroll ja rahandusministeerium eesotsas Jürgen Ligiga hoiatasid, et sellised rahaeraldused võivad olla keelatud. Lennundus polnud aga nende rida. Selle eest vastutas hoopis majandusministeerium eesotsas Juhan Partsiga.
Ansip oli pankroti vastu
Lennufirmat toetas ka peaminister. Näiteks novembris 2012 rahustas ta valitsuse pressikonverentsil rahvast: „Meie inimesed võiksid ühes asjas kindlasti päris veendunud olla, et ega valitsus seda Estonian Airi pankrotti küll ei lase." Nädal hiljem pehmendas valitsusjuht seda juttu, öeldes, et lennufirma saatus võib sõltuda Brüsseli loast, aga toonitas, et pankrot „ei ole valik, mida valitsus eelistaks“.
2013. aasta alguses toetas seda seisukohta terve valitsus. „Tegemist oli kabineti suulise arutelu käigus sündinud poliitilise otsusega – Estonian Airi pankrot polnud aktsepteeritav,“ rääkis ka üks ametnik Riigikontrollile.
Samal ajal tuletas Estonian Airi juhatuse esimees riigilt uusi laene ja rahasüste paludes iga kord nõukogule ja valitsusele meelde, et ta peab kohtusse viima pankrotiavalduse, kui raha juurde ei anta.
Kui Ernst & Youngi audiitorid loobusid kogu jama tõttu Estonian Airi majandusseisu kohta arvamust avaldamast, otsustas lennufirma nõukogu nendega lepingu lihtsalt lõpetada.
Sisuliselt oli Estonian Air maksejõuetu juba suvel 2012.
Viimase nahakihi koorisid juristid
Kui kerkis tõsine oht, et Euroopa Komisjon tunnistab riigiabi ebaseaduslikuks, palkas Estonian Air õiguseksperte, kes pidid tõestama, et kõik on korras. Juba agoonias olnud firma maksis neile ligikaudu 800 000 eurot.
Isegi siis, kui oli juba täiesti selge, et Euroopa Komisjonist tuleb surmahoop, tellis majandusministeerium advokaadibüroodelt Sorainen, Holman Fenwick Willan ja Triniti arvamusi, kas Brüsseli otsuseid tasub edasi kaevata. Advokaadid arvasid, et ei tasu ja Taavi Rõivase valitsus otsustas tänavu jaanuaris, et rohkem selle jamaga enam ei tegeleta.