Et Arle Mölderil ikka neid häid mõtteid jätkuks!
Ei no tore lugu küll! Arle Mölder sai aasta tingimisi.
Kõigepealt tunnistan ausalt üles - mulle meeldib hirmsasti kohtunik Merle Parts, aga kas see Merle otsus nüüd kõige õigem oli. No ma ei tea! Hüvitusfondi jamadest on ju nii mitu aastat juba möödas. Mõtle ise. Sul läheb kass söögilaua peale, mekutab veidi räimekausi juures ja ajab vaasi pikali. Sa vaatad rahuliku näoga. Ja ükskord, kui kaks nädalat on möödas, võtad malaka sa nüpeldad kassi tõsiselt läbi. No mida vaene loom sellest tagantjärgi arvata võib? Mitte midagi!!!
Mis see meie Arle-poiss seal Hüvitusfondis siis õige ära tegi?
Mis ta ikka tegi! Käis ringi, juuksed ilusti kammitud ja udusulgedest kraega pruut näpu otsas. Kõigil oli Arle pärast hea meel.
Mis sa ise teeks, kui sa oleks 20 aastat vana, ja kui sind pandaks miljoneid liigutama? Viina ostmiseks oled liiga noor, aga palka saad 30-40 000 kuus. Kui aasta lõpus istud raha lugema, ei tule kuidagi vähem kokku kui miljon. Nii see Arle meil elas.
Mõned räägivad, et kirjutas endale odava intressiga laenusid.
No ja mis siis! Et saatis Hüvitusfondi raha Bahama saarele, kust see siis jupikaupa pruudi nimele saabus. No annaks jumal meile kõigile mõistust ka enda vanaduspäevade peale mõtelda.
Ja siis panevad mõned süüks, et Arle olevat kaua aega varjanud Hüvitusfondi hirmsat kahjumit (üle 100 miljoni) ja et Arlet ei tohiks mõned aastad tähtsa asutuse etteotsa enam panna. No miks siis ei tohi? Just peakski panema!
Üks Saaremaa kalur, lihtne vanamees, õpetas mulle ükskord, et vana vallavanem tuleb alati tagasi valida – isegi, kui ta on suli. Kaluri idee oli lihtne – endine vallavanem on “oma perse juba täis ahminud”, et see ehk enam valla raha ei varasta. Aga kui valida uus, mees, hakkab see kõigepealt “oma perset täis ahmima”.
No misasja te poisi kallal torgite? Arle on aus mees. Põhiline, et tal neid häid ideid ikka jätkuks. Keegi rääkis, et Arle tahab Viru väljaku äärde 24korruselise maja ehitada. Jälle hea mõte! Esimese hooga ei näe Arle maja tagant mingit vanalinna. Ja kui välja astud, siis – põmm! - vanad müürid!
