ETK jätkab liidrina
Üksteist aastat tagasi tegi Eesti Tarbijaühistute Keskühistu (ETK) jaekaubandusturul tõelise revolutsiooni – avas Tallinna äärelinnas Eesti esimese hüpermarketi. Inimesed vurasid autodega kohale igast Eesti nurgast, linn pani koguni käima omaette bussiliini. Et tarbijad saaks tulla oma silmaga kaema, kuidas ka meie maale on jõudnud tõeline “välismaa pood”, kus müüakse korraga nii palju asju.
Sestsaadik läks lahti suur kaubandusralli, milles kõigil teistel võistlejatel läks tunduvalt paremini kui ETKl. Suurematesse linnadesse kerkis Selvereid, Prismasid, Rimisid, Säästu- ja Citymarketeid kui seeni pärast vihma. ETK aga paistis silma põhiliselt sellega, et müüs oma peahoone Tallinna südalinnas Urmas Sõõrumaale, Rocca al Mares asunud suure kaupluse soomlaste Prismale ning kolis Lasnamäel asunud Maksimarketi paarisaja meetri võrra teise majja.
“Nagu igas peres, on meilgi neid krahmajaid,” tunnistab Hiiumaa tarbijate ühistu (TÜ) juht Agu Kohari juhtimisvigu, mis aastate jooksul tehtud. “Rakvere, Jõhvi ja Valga tassiti laiali. Suured kinnisvarad läksid vasakule.” Oli ka neid, kes astusid lihtsalt ketist välja, näiteks Keila ühistu, mis tegutseb siiani omal käel.
Nüüd näib olukord lõpuks olevat kontrolli all. Isegi
ETKd korduvalt hurjutanud Äripäev tõdes tänavu aprillis
juhtkirjas kergendusega, et “Majanduskliima on nii hea, et kõik
jäävad ellu, isegi ETK”. Möödunud aastal keerutas 24
tarbijateühistust koosnev ETK süsteem läbi ligi viis miljardit
krooni. Esimest korda kümne aasta jooksul jõuti kümne miljoni
krooniga kasumisse.
Suurem osa kaubast käib läbi Tallinnas asuva logistikakeskuse, mis varustab kõiki tarbijaühistute kauplusi üle Eesti. See võimaldab hoida tarnitava kauba hinnad samal tasemel nii pealinna hüpermarketi kui kaugeimas Võrumaa nurgas asuva külapoe jaoks.
Järva jõud
Kuna Tallinnas oma ühistut pole, kuuluvad neli pealinna Konsumit ja kolm ettevõtte edukaimat Maksimarketit otse keskühistule, mis üritab end küll jaekaubandusest tagasi hoida. Kõik ülejäänud kauplused on kohalike ühistute hallata ning sama piirkonna elanikest ühistuliikmetel on enamasti huvi neid ka elus hoida.
Suurim ühistu on Järva, kellele kuulub kodumaakonnas 60 protsenti jaekaubandusest. Viimase aastaga on käive kasvanud 15 protsenti ehk sama palju kui Eesti jaekaubanduses keskmiselt.
Põhiline käibekasv on tulnud tänu laienemisele kirdesse. Kuna Rakvere, Jõhvi ja Kohtla-Järve ühistud lõpetasid möödunud kümnendil tegutsemise, ostsid järvakad ETKlt mõned poed ära. Nüüd on järvakate käes Virumaal kokku 11 poodi.
Plaanis on laiendada üks Narva Konsum Maksimarketiks.
“Ida-Virus praktiliselt kette pole, nii et me oleme pioneerid,” sõnab Järva TÜ juht Tõnu Uibopuu, kuid lisab, et väga kiiret vallutusplaani nad ei pea. Unarusse ei jäeta ka Järvamaa poode, kavas on Paide Maksimarket ehitada suuremaks ja võtta juurde rentnikke. Uibopuu lisab, et 80 protsenti Järva ühistu kauplustest tegutseb oma pinnal.
Narva poeturule kiikab ka Saaremaa ühistu. ETK poolt on unarusse jäetud vaid suurima ostujõuga elanikest kubisev Tallinn, kus konkurendid juba kõik vabad platsid ära napsanud.
“See on teadlik poliitika anda järele Tallinnas ja arendada kauplusi teistes piirkondades,” väidab ETK arendusjuht Mart Mere. Samas tunnistab ta, et just edukad Tallinna suurpoed aitavad ülal pidada nii mõndagi kiratsevat maapoodi.
Paari aasta eest üritas Hiiumaa ühistu peallinnas kanda kinnitada. Tema suureks üllatuseks selgus, et Tallinna kaupluses varastakse meeletult. Hiidlased pidasid paremaks asi sinnapaika jätta. Siiski pole plaani Hiiumaalt väljapoole laieneda maha maetud – Hiiu ühistu pagaritööstus müüb oma tooteid Rimi ketis, Stockmannis kui ka muidugi teistes ETK poodides.
Kindel valik
ETK süsteemi juhib teist ametiaega Rein Sepp. Elukutseline logistik, kes päästis
kolme aastaga ettevõtte kummituslikust kahjumist. 2002. aastal, kui Sepp ametisse asus, teenis ettevõtte hoolimata kinnisvara müügist poolsada miljonit krooni kahjumit.
Kolleegid tunnustavad Sepa reforme, seda näitab tema hiljutine tagasivalimine. Suures ja segases süsteemis on loodud teatav kord. Alles on jäänud kolm toidupoodide ketti – Maksimarket, Konsum ning A&O. Kaubandusinimeste keeles on need sisult vastavalt hüpermarket, supermarket ja lähipood. Lisaks 18 linnas tegutsev ehituskaupade pood E-Ehituskeskus. Suurem osa kohalike ühistute väikestest kauplustest ei kuulu praegu ühtegi nimetatud kettidest, sest nad lihtsalt ei sobi oma parameetritelt ühegi määratluse alla. Järk-järgult neid poode siis kõpitsetakse ja ehitatakse avaramaks.
Peensusteni lihvitud varustussüsteem tähendab muuseas kõikjal kattuvat põhilist kaubavalikut. Poodidel on vabad käed võtta lisakaubana müüki kohalikke tooteid, kuid kindlat sorti leiba-saia ja piima peab neis alati saada olema. Kindla tootevaliku kinnistamiseks on ETK käiku lasknud oma kaubamärgiga tooted. “Säästu” nime all müüakse ligi sadat odavamat toiduainet, parema kvaliteedi ja kallima hinnaga tooteid märgistab kaubamärk “Hüva”.
Nõukogude aja ETKVL pärandas uude aega umbes tuhat kauplust. Neist on praeguseks järel umbes 400. Kaupluse sulgemine, liiati kui selle klient on ise veel omanik, pole lihtne. Järva TÜ juht Uibopuu teab, et kui piirkonnas elab alla 200 inimese, on poe majandamine probleemne. Vähem kui sadat klienti teenindavat poodi ootab aga kindel sulgemine.
Hiiumaal on sellistest raskustest aidanud üle saada rändkaupluse edukas käivitamine. Seal on alati värske kaup, mida paljud maapoed tagada ei suuda. Lisaks on külast-külla vuraval autolavkal maal oluline sotsiaalne funktsioon, mida varem täitsid piimapukid.
Hiiumaal on võrreldes teiste kohtadega üks mure vähem – sinna väliskapitalile kuuluvad konkureerivad poeketid ei tiku. “Nende jaoks on 10 000 inimest maagiline arv, kust hakatakse huvi tundma,” nendib Agu Kohari, kes juhtinud Hiiumaa ühistut juba 1988. aastast. Kärdlas elab vaid 4000 inimest.
“Kauplusi on vaja suurendada, mitte juurde teha,” teab Kohari. Eriti suvekuudel peavad Hiiu poed olema valmis pea kolm korda suurema nõudluse rahuldamiseks. Kärdla Konsum müüb tavalisel poepäeval kaupa 70 000 krooni eest, jaaninädalal ulatus päevakäive 300 000 kroonini.
ETK ajalugu ulatub sajandi taha. 1902. aastal loodi esimesed tarvitajate ühistud Antslas ja Sindis. 1932. aastaks hõlmas üle Eesti laienenud kett juba üle 600 kaupluse ja 50 000 liikme. Nõuka ajal muudeti keskühistu nimi ümber ETKVLiks. Pool sajandit hiljem taastus nimi ETK. Eesti on muide endistest sotsialismimaadest ainus, kus ühistuline süsteem ellu jäi ja kasumit teenib.
Suure inimeste hulga tõttu on juhtimine ka veniv nagu pärmitaigen. Otsuse langetamine võib aega võtta lausa mitu aastat. “Jaekaubandusturul ei maksa paindlikkus, vaid jõud,” märgib Uibopuu. “Otsuseid võib ka valesti teha, aga pikk protsess kaitseb meid.”
Omanikud maksavad kaardiga
Eesti tarbijaühistutel on 60 000 liiget ehk omanikku. Nii omanikud kui teised püsikliendid saavad kasutada Säästukaarti. Neid on välja antud üle 260 000 ja möödunud aastal maksti nende alusel teostatud ostude pealt möödunud aastal tagasi 63 miljonit krooni boonusraha. Siia alla lähevad ka Prisma ja teiste Säästukaardi-programmiga liitunud teenusepakkujate klientide boonused.
Kui seni saavad omanikud oma ühistus sooduskaardi abil kindlaid soodustusi, siis tulevikus on plaanis muuta kaart ühistu liikmetele ka maksekaardina toimivaks. Mitmed ühistud toimivad juba praegu säästukassadena, kes annavad vajadusel oma liikmetele laenu. Eestis on praegu näiteks Stockmanni kaubamajal oma krediitkaart. Mujal maailmas on suurtel poekettidel klientide enda küljes hoidmiseks tavaks pankadega konkureerida.
Teine eelis on võimalus osaleda juhtimisprotsessis – valida juhatust ja teha neile ettepanekuid. Ometi tunnistavad keskühistu juhtkonna liikmed, et ilmselt ei tunneta suurem osa 60 000 ühistuliikmest end omanikuna, vaid naudib lihtsalt kodulähedase poe korraliku kaubavalikut ja soodsamaid hindu.
ETK poed
A&O – 111 kauplust (tänavu peaks lisanduma veel 30)
Konsum – 35 kauplust
Maksimarket – 6 kauplust
E-Ehituskeskus – 18 kauplust
Sündmused Eesti jaeturul
Tänavu jaanuaris ühinesid rootslaste Rimi ja soomlaste Kesko. Citymarketitest said HyperRimid.
Kodumaine Selver ostis ära Tartus tegutseva Tirsi keti.
Jõudsalt laieneb leedukate VP Market, mis plaanib veel sel aastal börsile minna.
ETK on jätkuvalt suurim jaekaubanduskett.
