Jaanuaris 2008 soetasid Jaku Ulasevitš ja Aavo Ametmaa kelmuste tarbeks firma A.K.M.Teenused. Firmat pandi juhtima röövide ja väljapressimiste eest üheksa aastat vangis istunud ning vaid mõni kuu varem tingimisi vabadusse lastud tartlane ­Meelis Koort. Ka Ulasevitš oli vanglakogemusega: ta oli üks ­esimesi Eestile halba kuulsust kogunud juveeliröövlitest. 2005. aasta detsembris osales ta ühe Helsingi kullaäri röövis, kus saagiks saadi 190 000 euro väärtuses kuldkelli, karistuseks toona kaks aastat vangistust.

Firma loodud, võis asuda tegutsema. Plaan oli lihtne. Internetiavarustest leiti kolm ekskavaatorit ja valetati need enda omadeks, s.t fabritseeriti vajalikud lepingud, telliti hindamisaktid ning võltsiti tegelikkuses olematu käibega osaühingu bilanssi, eesmärgiga näidata toimimist ja eksitada tulevast ohvrit.

Kuigi ekskavaator meenutab väliselt sõidukit, ei saa ta iseseisvalt liikluses osaleda, mistõttu andmeid selliste masinate kohta registritesse ei kanta. Sestap on ennast mitu miljonit krooni maksva eksvaatori omanikuks valetada peaaegu sama lihtne kui paari rulluiskude või muruniiduki omanikuks.

Seejärel tuli leida keegi, kellele ekskavaatorid maha müüa. Selleks sobisid liisingfirmad. Tehing, mida nimetatakse “tagasi-liisimiseks”, on üldjuhul, s.t kui kõik osapooled käituvad ausalt, mõlemapoolselt kasulik ning üsna levinud: senine omanik saab müügitehingust hulga raha, kuid jätkab masina kasutamist; liising­firma aga soetab väärtusliku eseme, mille väljaliisimisest omakorda ostuhinna tasa teenib.

Käesoleval juhul teenisid tulu mõistagi ainult kelmid. Nii müüs A.K.M.Teenused mõne kuu jooksul kolmele liisingfirmale kokku viie miljoni krooni eest kolm pirakat ekskavaatorit – veebruaris firmale DnB Nord Caterpillari, sooviga see kohe ka ise liisingusse võtta. Mais Krediidipanga Liisingule Hitachi, mille liisinguvõtjaks märgiti osaühing Tami Grupp, ja juunis firmale Parex Leasing teine Caterpillar, mida “soovis” liisingusse võtta OÜ Stereomerk. Tami Grupi ja Stereomerki nimel osalesid petuskeemides firmades allkirjaõigust omavad mehed – varem karistatud Sivart ­Saarmann ja karistamata, kuid mitmes netifoorumis petiseks tituleeritud Kalle Suursaar.

Seejuures pidid kelmid teise ja kolmanda tehingu puhul ka omajagu pingutama. Kuna liisingfirmade esindajad soovisid ekskavaatoreid näha, veeti ühel juhul Soomest, teisel Lätist raske agregaat kohale, et seda püünisesse astunud lipsustatud härrale demonstreerida. Juhtumiga tegelenud Lõuna ringkonnaprokurör Kristiina Laas andis mõista, et liisingfirmadel polnudki erilist võimalust ohvriks langemisest pääseda: “Kelmused said võimalikuks seetõttu, et liisingfirmad püüdsid olla igati kliendisõbralikud ja eeldasid, et nendega läbirääkimistesse astunud äriühingud käituvad heas usus. Liisingfirmad, kes isegi nõudsid ekskavaatorite omandiõigust tõendavaid dokumente, peteti ära võltsitud lepingute ja pangaväljavõtetega, mis tõendasid liisingobjekti eest tasumist, mida aga tegelikult ei olnud toimunud,” ütles Laas.

Teenitud viiele miljonile kroonile seadusliku moe andmiseks liigutasid “direktorid” Koort, Saarmann, Suursaar ja kamba aju Andres Kerde raha AS Tavidi arvetele, kust see sularahas välja võeti ja teadmata suunas edasi liikus. Nii said asjaosalised ka rahapesusüüdistuse.

“Rohkem sarnaseid kelmusi seltskonnal toime panna ei õnnestunud, kuna Lõuna Prefektuuri majanduskuritegude talituse ametnike pühendunud ja oskusliku töö tulemusena õnnestus kurjategijate isikud välja selgitada ja grupp tabada,” kiitis ringkonnaprokurör Laas.

Veel üks tähelepanuväärne detail. Mullu veebruaris õnnestus Ulasevitšil ja Saarmannil “müüa” ühele kütusefirmale 70 000 liitrit diislikütust, mida neil tegelikult ei olnud. Pettuse õnnestumiseks esitati ostjale arve, tõendamaks, et neil on kaup olemas – ning teeniti kerge vaevaga ligi 740 000 krooni. Kui tüssatud ostja politseisse pöördus, ilmusid tema jutule Tallinna kuritegelikes ringkondades väga tuntud mehed, nõudma selgitust, mis õigusega “ebaõnnestunud äritehingu” peale politseisse pöörduti, on Ekspressile väidetud. Kuigi ametlikult seda keegi ei kinnita, lubab see asjaolu arvata, et miljoneid teeninud kelmid polnud isehakanud tüübid, vaid täitsid kuritegeliku maailma ladviku ülesandeid.

Karistused

? Jaku Ulasevitš (31). Detsembrist saadik vahi all. Eestis kolm korda karistatud, Soomes süüdi mõistetud röövile kaasaaitamise eest: neli aastat, millest viis kuud kohe ära kanda, ülejäänu tingimisi.

? Sivart Saarmann (34). Oli kolm kuud vahi all. Varem neli korda karistatud (viimati varguse eest) – kaks aastat ja kaheksa kuud tingimisi. 

? Aavo Ametmaa (31). Oli kaks kuud vahi all. Varem korra karistatud (korduv joobes juhtimine) – neli aastat tingimisi.

? Kalle Suursaar (40). Varem karistamata – kaks aastat tingimisi.

? Andres Kerde (33). Varem karistamata – neli aastat vangistust, millest kaks kuud tuleb reaalselt ära kanda.

? Meelis Koort (50). Varem kuus korda karistatud – kuus aastat ja kolm kuud reaalset vangistust, kuna osales kelmustes katseajal.