Sündmuste jada algas laupäeva hommikul, kui läksin Tallinna reisisadama juures asuvasse Rimi toidupoodi. Pärast maksmist jäi mu silm miskipärast pidama kassatšekil. Tõdesin üllatusega, et tasusin purgitäie kibeda rohelise pipra jalopeno eest mitte 22.90, nagu teatas silt müügisaalis, vaid 24.90.
Hind jäi mulle meelde, sest kaalusin, millist purki osta. Vahe polnud suur - pood küsis kassas vaid kaks krooni (ent samas üheksa protsenti) rohkem kui müügisaalis, aga siiski... Selline hinnamuutus tekitab tunde, et pood tahab tünga teha.
Kassapidaja oli lahke inimene - just minu ees kurtis üks pere, et ei leidnud kuskilt grillsütt, ja abivalmis naine tormas ise saali peale söekotti otsima. Ta naasis mõne aja pärast teatega, et sütt polegi müügil. Aga minu jutu peale valest hinnast kadus hea tuju kassapidaja näolt, nagu oleks talle keegi ämbritäie ogalikke krae vahele kallanud. Ei hakanud ta mind aitama, vaid soovitas minna infoleti juurde.
Infoleti näitsik võttis kassatšeki, käis korra saalis, vabandas ja ulatas kaks krooni. Mõtlesin seepeale, et ka kõige paremates poodides juhtub segadusi, rääkimata Rimist, mis on koos Säästumarketitega suur üleriiklik laiatarbekett.  

Esmaspäeva lõuna ajal põikasin taas samasse poodi. Läksin jalopeno-riiuli juurde - mind huvitas, et kas nüüd on hind tõstetud 24.90 peale, nagu nädalavahetusel kassas küsiti. Aga üllatus-üllatus: jalopeno oli küll müügil, kuid hinnasilti ei kuskil. Pole silti, pole probleemi?
Võtsin seepeale kontrollostuks jalopeno kõrvalt purgikese kibedat punast pipart piri-piri. Hinnaga 20.90. Kui kassatšeki sain, nägin, et seekord võeti 21.90. Hind oli "tõusnud" viis protsenti...
Noor kassapidaja andis mulle kohe tuima näoga ühekroonise mündi, nagu oleks hinnajama üks tuttav ja sagedane asi. Niisiis oli Rimi mind juba kaks korda hinnaga eksitanud.
Mulle tuli meelde kunagine juhus omaenda kodust, kus järjest kaks elektripirni esimese sisselülitamise peale läbi põlesid, kolmas aga töötas pikka aega. 

Õhtul käisin veel korra Rimis - natuke väiksemas kaupluses, mis asub Kalamajas. See on mu kodule kõige lähem moodne kauplus - enamik pisemaid kauplusi on pärast suurte poekettide jõulist pealetungi välja surnud.
Nüüd vaatasin spetsiaalselt enne maksmist hinnad üle. Kassajärjekorras kuulasin huviga üle saali lastud reklaami: "Head asjad algavad Rimist". Ja tulemus: tumeda šokolaadi tahvli eest pidin maksma mitte 14.90, vaid 16.90. Vahe 13 protsenti ja nagu kahel eelmiselgi korral, ikka poe, mitte minu ehk tarbija kasuks.
Seekordne kassapidaja kuulutas, et ma eksin. Mina vaidlesin, et ei eksi ma midagi. Ta helistas kuhugi. Kassa juurde tõttas väiksema ülemuse tüüpi naine. Kurtsin, kuidas hinnad erinevad, ja et see on juba kolmas kord järjest, ning kassapidaja teatas, et küllap ma ikka eksin. Ülemus palus vabandust, käskis mulle kaks krooni anda ning lisas, et ta teab seda segadust tumeda šokolaadiga ja läheb teeb kõik kohe korda. See oli vähemalt minu jaoks üks üllatav ülestunnistus: poodnik teatas, et ta teab, et hinnad müügisaalis ja kassas erinevad, aga pole midagi ette võtnud.  

Rääkisin kodus asjast naisele ja ta naeris. Ütles, et ka tema maksis sellise šokolaaditahvli eest kõrgemat hinda. See oli juba kuu aega tagasi. Aga ta ei õiendanud kellegagi, sest avastas hinnavahe alles kodus tšekki minema visates. Siis meenus mulle juhtum kevadest, kui ostsin Rimist paki taskurätte ja kassas küsiti selle eest liiga palju. Täpset summat ma ei mäleta, aga igal juhul üle kümne krooni. Kui mul olnuks parajasti käru tarbimisajastule kohaselt kaupu täis, siis poleks ma ilmselt seda vahet tähele pannud. Aga ühe taskurätipaki puhul küsida üle kümne krooni... Kassapidaja ütles ennast õigustades, et võttis kogemata kümne paki hinna.
Sellised asjad ajavad närvi. Küsimus pole ju kroonis või kahes, vaid põhimõttes. Ilmselt olete teiegi valmis kassajärjekorras ette laskma inimese, kes palub härdalt, et tal on kiire - kohe läheb rong või väike laps ootab väljas autos. Vaevalt aga lasete sabas endast mööda inimese, kes pakub selle eest viis krooni. Samamoodi ei meeldi teile pood, kes lollitab hindadega. Lihtsam oleks ju öelda, et meil on loteriihinnad: kaup maksab nii palju, aga võib maksta ka rohkem. 

Küsisin töökaaslaste kogemusi hindadega jamamise kohta. Üks neist teatas kohe, et Centrumi apteegis oli läätsevedelik mõni nädal tagasi riiulil "eripakkumisega" 49 krooni, aga kassas nõuti ikkagi tavapärane 75 krooni. "Sain pahaseks." 

Teine märkis, et tahtis osta lastele plastiliini, hind oli umbes 30 krooni topsi kohta. Kassas võeti üle 70 krooni.  "Läksin siis hinda kontrollima. Selgus, et neile ei olnudki õiget hinda juurde pandud, vaid ainult veits jamama plastiliini hind. Lubati hoopis uued hinnasildid teha."

Kolmas rääkis juhtumist sadama Rimis, kus ta uskus end ostvat 90kroonist veini, aga kassas küsiti ligi 600 krooni.

Neljas seletas, et eriti tihti esineb hinnavigu alandatud hindadega kampaaniate puhul. Et saalis ja lehereklaamis hõigatakse välja üks hind, aga kassas võetakse ikka seda vana ja kõrgemat hinda. See pole mitte ainult Rimi, vaid ka teiste poodide häda.

Viies kolleeg rääkis aga vastupidisest kogemusest Stockmanni kaubamajast. Tema ostis kalli konjaki. Oli kuu algus ja eelmisel kuul müüdi konjakit soodushinnaga - vahe oli üle 200 krooni. Kassiir teatas, et sel kuul soodustus enam ei kehti ning madalamast hinnast teatav silt oli unustatud ära võtta. Kuid ta tunnistas oma viga ja müüs ikkagi sildil toodud hinnaga.

Kuues käis sel teisipäeval Rimis ja temalt küsiti kirsikarbi eest ligi kaks korda kallimate murelite hinda. Vahe oli 27 krooni. Miskipärast oli karbil kiri kirsid, aga murelite triikood... 

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina ­Vaksmaa ütleb, et segadus hindadega "pole kahjuks üldsegi harv", et "tarbija jaoks on see väga ebameeldiv" ja et tegemist on "tarbijakaitseseaduse rikkumisega ning selle eest saab müüjat karistada".Juunis andis amet välja pressiteate pealkirja all "Kaupade hinnad müügisaalis ja kassas peavad olema ühesugused!" ning märkis, et suurtest kettidest eksivad selle reegli vastu kõige rohkem Maxima ja Rimi.

Saame sealt teada, et "tarbijakaitsjatele on ettevõtjate suhtumisest kohati jäänud mulje, et hindade erin evus kassas ja müügisaalis on mõnede kaupluste teadlik hinnapoliitika. See aga on tarbijate teadlik eksitamine ning käsitletav tarbija petmisena, mille eest näiteks Eestis on kauplejat võimalik karistada rahatrahviga kuni 30 000 krooni."

Kõige selle juures on veel üks konks. Tar­bi­jakaitse­seadus kaitseb minusugust ostjat, kuid võlaõigusseadus ütleb, et mul pole õigust nõuda kaupa madalama hinnaga, nagu müügisaalis lubati, vaid ainult ostust loobuda ja raha tagasi saada.Niisiis see, et Rimi koos kaubaga mulle mõned kroonid tagasi andis, oli poeketi vabatahtlik vastutulek mulle. Aitäh, hea Rimi!

Rimi Eesti Food AS vabandab kõigi pettunud ostjate ees

Lugupeetud Sulev Vedler,

Kirjeldate tänases Eesti Ekspressi artiklis juhtumeid, kus erinevate jaekaubanduskettide kauplustes on märgitud kaubale müügisaalis ja pakendil erinev hind. Eelkõige keskendute isiklikule kogemusele Rimis. Rimi vabandab Teie ja kõikide külastajate ees, kellel on tekkinud kaupluses segadus seoses mõne toote hinnaga. Taoliseid eksitusi tuleb kahjuks ette kõikides suuremates kauplustes, mis pakuvad sadu erinevaid kaubagruppe, sealhulgas ka Rimis. Rimi eesmärk ei ole kindlasti tarbija tahtlik eksitamine, vaid selliste juhtumite puhul on tegemist inimliku veaga. Rimi hüpermarketites on igapäevaselt müügil keskmiselt 50 000 erinevat toodet ning iga päev tuleb kaupluses vahetada ka mitmete kaupade hindu, mistõttu võib juhtuda, et teenindaja märgib mõnele tootele müügisaalis ekslikult teise hinna või jääb hind saalis vahetamata. Rimi võtab kõiki selliseid juhtumeid väga tõsiselt ning otsime pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi, kuidas viia eksituste arv minimaalseks. Palume külastajatel, kellel tekib kaupluses segadus seoses toote hinnaga, pöörduda kindlasti koheselt kaupluse infoletti, et saaksime olukorra kiiresti lahendada. Rimi heastab kliendile alati kaupluse eksituse tõttu tekkinud kahju.

Lugupidamisega,
Ruth Laatre
Rimi Eesti Food AS tegevdirektor
;