Teisipäeval teatas Tallinna majanduspolitsei, et Kioleini kahtlustatakse kolme aasta vältel ligi 600 000 krooni riisumises. Tehingud, millega raamatupidaja raha endale kirjutas, polnud kuigi keerulised. Jäljed olid selgelt näha.

Kiolein riisus raha, mille malev teenis turvateenuste osutamisest ja annetustest.

"Muidugi oli see shokk. Me usaldasime teda ja toetusime talle," ütleb Harju maleva staabiülem Alar Ehala.

Miks Nelle seda tegi, jäi kolleegidele arusaamatuks. Naine tunnistas, et tahtis nii oma elujärge parandada. Seni teenis raamatupidaja 5000 krooni kuus. Aga ta polnud viimasel ajal kuidagi teisiti riietunud ega ostnud midagi silmapaistvat, mis tema uuest rahaallikast oleks aimu andnud. Polnud ka näha, et ta kuidagi laiemalt elama oleks hakanud.

1992. aastast ametis olnud Kiolein vabastati kuriteo ilmnemisel päevapealt töölt.

Ministeeriumist süüpinki

90ndate alguses kaitseministeeriumi raamatupidamisbüroosse tööle tulnud Kristel Kohv (29) oli vaikne ja silmapaistmatu inimene. "Kui sein liikus, siis said aru, et inimene seal ka istub," iseloomustavad kolleegid.

3. detsembril teavitas Kaitsepolitsei (kapo), et kahtlustab kaitseministeeriumi raamatupidamisbüroo endist juhataja asetäitjat rahakantimises: "Töötades kaitseministeeriumi raamatupidamisbüroo juhataja asetäitjana, kuritarvitas ta oma ametiseisundit ja riisus ajavahemikul 2000. aasta maist kuni 2001. aasta maini korduvalt tema korralduses olevat vara, teostades mitmeid põhjendamatuid ülekandeid ministeeriumi kontolt oma isiklikule kontole ning omastas ja raiskas seda raha".

Kohv lahkus sealt kevadel puudujääkide ilmnemisel omal soovil.

Tähelepanuväärne on, et 10. oktoobrist võeti Kohv tööle Harju politseiprefektuuri. Ta vabastati sealt pisut rohkem kui kuu aja pärast, kui selgus, millega tema karjäär eelmises töökohas lõppes.

Kordas veneaegset kuritegu

Kui kaks eespool mainitut on politsei huvisfääris esimest korda, siis Põhja-Eesti verekeskusest raha varastanud pearaamatupidaja Airi Vilepill (46) on kogenud tegija.

Vilepilli kahtlustatakse
523 000 krooni riisumises. 1987. aastal mõisteti tema üle kohut samalaadse kuriteo eest.

Tallinna Mööblimaja juhataja Uno Kallas mäletab Airi Vilepilli juhtumit hästi.

Vilepill saadeti metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi soovituskirjadega tema alluvusse kui noor ja tubli spetsialist. "Usaldasime teda ja mingeid kahtlusi polnud," meenutab tollal Mööblimaja direktorina töötanud Kallas.

Aasta lõpus selgus, et paljud järelmaksuga mööblit ostnud inimesed polnud oma võlga tähtajaks tasunud.

Tuli välja, et inimesed olid raha maksnud. Noor spetsialist Vilepill oli neile tshekid ilusti välja kirjutanud ja raha vastu võtnud ning selle siis sama liigutusega oma tasku pannud. Raamatupidaja oli omastanud 25 000 rubla. "Ikka hullumeelne raha tolle aja kohta," märgib Kallas.

Kohtus ütles Vilepill, et raha oli vaja selleks, et katta välisdelegatsioonide vastuvõtuks tehtavad kulutused. "Tõesti, tollal käis meie majas väga palju külalisi, aga raha nende vastuvõtuks saime ministeeriumilt," sõnab Kallas.

Uurijad jõudsid jälile, et noor spetsialist oli elanud laia elu, teinud sageli väljasõite Sotshi, Riiga. Lennukid, hotellid - alati suur punt sõpru kaasas.

Kohus oli karm. Vilepill sai kümme aastat vanglakaristust. Hea käitumise eest sai ta nelja aasta möödudes amnestiat ning vabanenult maksis Mööblimajale tekitatud kahju kinni.

"Mind ei üllatanud, kui tema nime jälle sarnase kuriteoga seoses lehest lugesin," tõdeb Kallas. "Aga kahju on, et ta varasemast mingeid järeldusi ei ole teinud."

Tallinnas 50 juhtumit aastas

Tallinna politseiprefektuuri andmeil tehakse Tallinnas kuritegude kohta, kus raamatupidaja või mõni muu asutuse juht on raha riisunud, politseisse keskmiselt 50 avaldust aastas.

Miks raamatupidajad varastavad? Raamatupidamistoimkonna esimehe, firma PricewaterhouseCoopers audiitori Ago Vilu arvates pole raamatupidajad kindlasti suuremad sulid kui mis tahes teise eluala inimesed. "Võibolla on asi selles, et raamatupidajad on rahale lähemal ning ahvatlus on seda suurem."

Viimase aja suurim (riisutud summat arvestades) ja kõmulisim raamatupidaja kuritegu oli Lea Niinepuu juhtum. Tuntud korvpalluri Chris Moore'i abikaasa Lea Niinepuu riisus firmast Küprian (tegeles Halensi kaubamaja vahendamisega) raamatupidajana töötades ühtekokku üle viie miljoni krooni ning mõisteti kolmeks ja pooleks aastaks vangi.