17.10.2008, 00:00
Ettevaatust, takso!
Ekspress avastas, et Tallinna taksoäris peremehetsevad kriminaalkroonika tegelased:;* Politseinikutapja Romeo Kalda kambajõmm Madis Arro laenas linnavolinikule oma autosid.;* Ärimees Jaak Veike palgamõrvarit varjanud Aare Rüütel juhib Tallinna kalleimat taksofirmat.;* Politsei eest põgenedes viit inimest raskelt vigastanud roolijoodik Vitaly Say sõidab taksot edasi.;* Peksja ning röövel Vjatšeslav Zimin saavutas Riigikohtus piraattaksonduse seadustamise.
Kevadel 2006 sattus keskerakondlane Tõnis Bittman kurioossesse
skandaali. Ajades jälgi, miks pargib volikogu liige oma autot, visiitkaart
aknal, avastasid tema oponendid, et Bittmanile tasuta väljastatud
parkimiskaardi hüvesid naudib hoopis takso numbrimärgiga 600 VIP.
Hurjutamine oleks olnud ilmselt suuremgi, kui press oleks toona
välja nuhkinud, kes ja kus masinaga tegelikult sõidab. Nimelt
valvas sama must S-klassi Mercedes pidevalt ööklubi Hollywood ees.
See on vanalinna taksonduse “kuldne kolmnurk”, mis on kindlalt
taksomaffia kontrolli all ja kuhu “katuseraha” maksmata
tööle ei pääse.
Just seetõttu sahistasid
taksojuhid, et bankovka ehk taksokartelli juurest viivad niidid otse
volikogusse. Kaks nädalat tagasi tunnistas Bittman
“Pealtnägija” telesaates, et masinaga 600 VIP sõitis
tema vana sõber Madis Arro, kes laenas aeg-ajalt oma sõiduriista
ka talle. Enda seostamist taksomaffiaga nimetas volikogu liige meelevaldseks.
Romeo Kalda sohver
42aastase Arro
tausta kontrollides selgub üllatav fakt. Tegu on neli korda
kriminaalkorras karistatud mehega, kes on meie aja ühe kurikuulsaima
kurjategija kaasosaline. Nimelt sõidutas toosama taksojuht
vanglapõgenikku, röövlit ja tapjat Romeo Kaldat.
Enne Lasnamäe politseikomissari Mart Laane tapmist 1996. aasta
aprillis korraldas Kalda kambajõmmidega üle Eesti tõelise
röövide ja varguste laine. Mitmele neist “objektidest”
sõidutas politsei poolt tagaotsitava Romeo Kalda toona Hedi Taksos
töötanud Madis Arro.
“Öelge nüüd, et
mina olen ka Romeo Kalda kambajõmm!” praalib Bittman teemat
kuuldes. “Mina neid asju täpselt ei tea. Ma tean palju inimesi, aga
süütusevannet ei nõua ma neist kelleltki.”
Madis Arro raius toona ja raiub nüüd, et Kalda oli kõigest
tema püsiklient, kes jäi talle pidevalt raha võlgu ja
kandis seetõttu tema mobiilinumbrit kaasas. “Kuna see asi pandi
suure kella külge, siis mind tõmmati tuulega kaasa. Mina olin
ainult taksojuht, kes osutas teenust,” ütleb Arro.
Tänaseks räbalaks loetud kohtutoimikus kinnitab ta samuti, et
nägi reisijaid suurte kottidega tulemas, aga ei taibanud, et käib
rööv.
Kohtuotsus lükkab Arro jutu selgelt
ümber: Romeo Kalda ja ta kaasosalised olid nähtavalt relvastatud,
sõit toimus enamasti öösiti ja auto jäeti sihtpunktist
kaugemal ootele, mõnikord isegi peideti ära. Seetõttu luges
kohus sohvri Kalda kaasosaliseks ja karistas teda kolmeaastase vangistusega.
“Mis minevikus olnud, ei tähenda, et ta praegu ei ole
normaalne inimene,” leiab Bittman, kelle sõnul pole õige
ega normaalne teda sõbra kriminaalse minevikuga siduda. “Ma ei ole
mingi kriminogeen!” rõhutab keskerakondlane.
Küll
on pehmelt öelda ebatavaline, kuidas ta vangist vabanenud mehe autoga
sõitma sattus. Kui Bittman ise tõrgub üksikasju avaldamast,
siis Arro avameelitseb, et ilma sõiduvahendita linnavolinik, kes on
ühtlasi tema koolivend Tallinna 8. keskkoolist, pöördus ise tema
poole abi saamiseks. “Siis kui tal rasked ajad olid, siis ma olen teda
aidanud. Ma ei ole eriti kitsi vend,” nendib Arro, kelle sõnul
kasutas Bittman tasuta rohkem kui üht tema masinat.
Politsei eriüksuse K-komando liige vahetas poolt
Viimase aasta jooksul on korduvalt kõneainet andnud firmad
Taxiline ja ME Takso, mis paljude meelest röövellike hindadega
Tallinna sadamas ja selle lähistel T
allink Spa hotelli ees kliente püüavad. Mõlema kompanii juht
Aare Rüütel põhjendab linna kõrgeimaid hindu (Taxiline:
sisseistumine 144, kilomeeter 38 ja ootetund 826 kr) teenuse hea kvaliteediga.
“Miks ma röövellik olen, kui ma tahan oma juhile
maksta normaalset palka?” ei häbene ta ülikõrgeid
hindu. Rüütli sõnul tuleks pigem küsida, miks on
konkurentide hind nii madal ja mille arvelt seda saavutatakse. “Kui
minul oleksid sellised hinnad, siis mu taksojuht hakkab varastama,
taksoveo eeskirju rikkuma või ei deklareeri oma tulu.”
Ka Rüütli minevikus on saladus. 1999. aastal ilmus tema pilt
korduvalt tagaotsitavate rubriigis. Nimelt kahtlustati endist politsei
eriüksuse K liiget 1999. aastal oma hea tuttava ja Kemerovo kuritegeliku
jõugu liikme Aivar Sõbra tapmises.
“Kas
detailid minu minevikust aitavad kaasa Tallinna taksonduse
parandamisele?” ei taha Aare Rüütel Ekspressiga sel teemal
rääkida. “Kui sellest muutub Tallinna taksondus paremaks, andke
minna, kirjutage pealegi.”
Küll räägib ta
meelsasti oma võitlusest võrdsete mängureeglite
kehtestamiseks pealinna taksonduses. “Võiks olla kõik
võrdsed, aga mõned on võrdsemad,” viitab ta
suurfirmade ebaausale soosimisele linna poolt.
Rüütli
minevik on seda markantsem, et tegu on kunagise korrakaitsjaga, kes
väidetavasti vahetas poolt. “Tal tekkisid lahkhelid eriüksuse
juhtkonnaga,” meenutab endine keskkriminaalpolitsei juht Koit Pikaro.
“Puhas poiss ta ei ole.”
Vürtsi lisab, et 1999.
aastal läbiotsimisel avastas politsei Rüütli kodust filmid,
millel olid omakorda kaitsepolitsei salajase osakonna töötajad.
“Olin killeri autojuht!”
Kui
tagaotsitav pärast kaht aastat Rootsis ja Hispaanias redutamist välja
ilmus ja ise politseisse tuli, lahendas tema tunnistus hoobilt ühe viimase
kümnendi kõmulisima kuritöö. Vähemasti nende jaoks,
kes tema juttu uskuma jäid.
Nimelt tapeti 1998. aasta talvel
Tallinnas Pärnu maanteel ärimees Jaak Veike. Lugu jahmatas ka
neid, kes mitmete segaste äritehingutega tuntust kogunud Veiket isiklikult
ei tundnud, sest palgamõrv toimus keset päist päeva rahvarohke
magistraali ääres automaadivalanguga. Mõrvar varitses ohvrit
rohkem kui 100 meetri kaugusel üle tee asuvas tühjas tehasehoones.
Nüüd osutus tagaotsitav ekspolitseinik selle loo
võtmetunnistajaks. Ta avaldas politseis saladuse, mida enda
sõnul kaks aastat oma elu pärast kartes oli varjanud.
Rüütli sõnul sooritas palgamõrva Veike konkurentide
tellimusel Aivar Sõber! Nimelt osutus Rüütel enda teadmata
tapja autojuhiks ja ootas teda veretöö ajal
kõrvaltänavas autos. Naastes olla Sõber ähvardanud
lobisemise korral ära koristada nii Rüütli enda kui ka tema
lähedased.
Oma sõnade tõestuseks näitas
Rüütel kätte metsa maetud taparelva osad. “Asi oli
kindlasti segasem, kui avalikkusele tol ajal mulje jäi. Võis ainult
oletada, et Aare Rüütel kasutas osavasti ära Aivar Sõbra
kadumist,” meenutab endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt. Aga
et Aivar Sõber on kadunud ja paljude meelest surnud, ehkki laipa pole
leitud, siis jäi politsei hoolimata skepsisest Rüütli juttu
uskuma.
Niigi veidrale loole lisab dramaatikat tõik, et
varsti pärast politseis tunnistuste andmist üritati omakorda
Rüütlit koduuksel &ldqu
o;ära koristada”. Killer varitses teda Tehnika tänaval
trepikoja ees ja tulistas veidi pärast keskööd koju läinud
mehe suunas kolm lasku.
Rüütel pääses vaid
laksuga randme pihta. 2002. aastal karistati ekspolitseinikku Veike
mõrvari nime ja taparelva asukoha varjamise eest ligi 5000kroonise
trahviga. Et vanad harjumused surevad visalt, näitab tõik, et mullu
leidis taksokontroll reidi käigus Aare Rüütli masinast
aukartustäratava noa. Tema enda sõnul oli see matkanuga.
Ohvriterohke tagaajamine
Ehkki nii Aare
Rüütli kui ka Madis Arro eluloos on eksimisi seaduse pahupoolele, on
mõlemal taksoluba korras. Samas leidub nende ametivendi, kes ei tohiks
varasemate karistuste tõttu üldse rooli sattuda. Nimelt ei tohi
taksojuhina töötada isikud, kellel on kehtiv kriminaalkaristus
või kellelt on kolme aasta jooksul juhtimisõigus ära
võetud.
Kõige uskumatum tüüp on Vitaly Say,
kes 2005. aasta oktoobris põgenes politsei eest Kloostrimetsa teel ja
suurel kiirusel rammis vastu tulevat Ford Scorpiot. Vigastada sai viis
süüta inimest. Toona 19aastane Venemaa kodanik sai
juhtimisõiguse vaid neli kuud varem ja tal mõõdeti
pärast õnnetust kolmepromilline joove.
Alles kolm aastat
hiljem, tänavu 30. septembril astus Say, kes jõudis vahepeal veel
toime panna ka varguse ja kehalise väärkohtlemise, seoses avariiga
kohtu ette. Prokurör Rainer Amuri sõnul ei teinud mees ise ega tema
tööandja saladust, et Say töötab sohvrina Silver Taksos.
Prokurör nõuab talle kolmeaastast reaalset vangistust. Otsus selgub
kahe nädala pärast.
Veel üks pidurdamatu
tüüp on Vjatšeslav Zimin, keda on muuhulgas karistatud
ühe oma rivaali läbipeksmise ja Soome naiskliendilt ehete
röövimise eest. Zimin on üks tülikatest taksojuhtidest, kes
passib juba aastaid Tallink City hotelli ees. Selle teisipäeva seisuga
polnud ei tal ega tema autol numbriga 151AMT taksoveoluba.
Nii
absurdne kui see pole, on linna üks suuremaid hotelle talunud kutsumata
taksode terrorit avamisest saati. Juhataja Hannes Talli sõnul kutsuti
neile korduvalt politsei ja vastasseis läks lõpuks isegi nii
teravaks, et üks masinatest püüdis mullu novembris alla ajada
hotelli portjeed, kes julges teda pildistada.
Piraattaksojuht näitab trääsa
Selle
bardaki taga ei ole ainult saamatu järelevalve, vaid ka hambutud seadused.
Piltlikult öeldes võib praegu hirmu tundmata taksorooli istuda
umbkeelne kriminaal, kellel puudub taksoluba.
Nimelt lubab seadus
taksoloa anda nii FIE-le kui ka firmale.
Kui füüsilisest
isikust ettevõtjad läbivad igaüks eksami, siis vähetuntud
firmade värvides sõidab igasugu frukte, keda taksokomisjon iial ei
näe. Näiteks firma Äri Travel Grupp tegevuslubadega
sõidab pealinnas üle 90 takso ja Eesti suurimas, Tulika Taksos
töötab firma kirjadega vaid kuus juhti.
Taksofirmad
õigustavad end sellega, et nad ei saa ega tohigi teada
töötajate karistusi, sest need on delikaatsed isikuandmed, mida riik
neile ei väljasta.
Aga see pole kõik. Taksondust
kureeriva abilinnapea Jaanus Mutli sõnul legaliseeris Riigikohus mullu
novembris sisuliselt pealinnas piraattaksonduse. Kusjuures selle pretsedendi
põhjustas ei keegi muu kui toosama rusikakangelasest taksojuht
Vjatšeslav Zimin.
Nimelt määras Tallinna
transpordiamet talle 12 000 krooni trahvi selle eest, et ta ootas mullu
jaanuaris oma stammkohas Tallink hotelli ees kliente ilma keht
iva taksolitsentsita. Mehe kaitsja argumenteeris, et Zimin ei teostanud
taksovedu, vaid plafoon ja hinnakiri olid jäänud masinale vanast
ajast, kui seda kasutati taksona.
Riigikohus tühistas
karistuse, sest ei tõestatud, et Zimin oli taksojuht ehk osutas
taksoteenust. Linnavalitsus käsitleb seda nii, et kuna libataksojuht ei
ole Riigikohtu meelest taksojuht, siis ei saa teda taksondust reguleeriva
seaduse alusel trahvida.
Taksomaffia riigikogu
õiguskomisjoni laual
Läinud nädalal teatas
Bittmani erakonna juht Edgar Savisaar, et linn tõhustab võitlust
taksomaffiaga. Linnapea sõnul oleks vajalik taksolitsentside
revideerimine ja kontroll. Lisaks tuleks kaaluda taksoteenusele fikseeritud
hinna kehtestamist.
Pärast “Pealtnägija”
eksperimenti puhkenud ažiotaaži linnapoliitikas arutati taksonduses tegutsevate
kuritegelike rühmituste teemat sel teisipäeval Riigikogu
õiguskomisjonis. Põhja politseiprefekt Elmar Vaher tunnistas
Toompeal, et nn bankovkades korjab katuseraha umbes 15 allilmaga seotud
tegelast.
Mutli sõnul üritas linn taksomaffiat murda,
kehtestades mitmeid parkimispiiranguid. Näiteks ei ole vanalinnas
ühtki ametlikku taksopeatust. Samas pole linn olnud kuigi tarmukas
“tonte” trahvima.
Ekspressi käsutuses on ühe
vanalinnas elava vandeadvokaadi kaebus, milles ta kurdab, et ööklubi
Hollywood esisel pargivad pidevalt ebaseaduslikult taksod.
“Minu kirjalike ja suuliste pöördumiste ainuke reaalne
tulemus on see, et sel suvel veeti mu autole pika vao sarnane kahjustus, mille
kõrvaldamine maksis märkimisväärse summa,” kurdab
advokaat.
Kui taksod Transpordiametist mõnekümne meetri
kaugusel nõnda peremehetsevad, jäävad piirkonna elanikud pika
ninaga, sest ausalt ostetud parkimiskaart pole väärt paberitki,
millele see on trükitud. Kui Transpordiamet ei suuda oma maja nurga taga
korda majja lüüa, siis on küll midagi väga viltu.
Kuidas taksomaffia tegutseb
- Taksojuhtide sõnul on pealinnas vähemasti tosin bankovkat ehk maksulist peatuskohta. Neist tuntumad on Viru värava ja Hollywoodi ees.
- Bankovka printsiip on lihtne – teatud taksojuhid maksavad pättidele kümnist, et ülejäänud magusamatelt jahimaadelt eemal hoida.
- Kümnis ulatub viiesajast kroonist mitme tuhande kroonini kuus.
- Kui üldjuhul hoiavad taksomehed korda ise, siis aeglasema taibuga konkurentide puhul lahendab asja “katus”.
- Kõige levinum on kummide läbi torkamine, aga on esinenud ka kaklusi ja klaaside sisse löömisi.
- Katuseraha tuleb omakorda kliendi taskust groteskse hinnakirja alusel.