Ettevaatust, tulevased pensionärid!

Pensionilepingutes võivad peituda tasud, millest teil pole aimugi.

Septembris 2008 sigines kindlustusseltsi Seesam (uue nimega Compensa Life Vienna Insurance Group) hinnakirja ootamatult punkt, et firma võtab endale ühe protsendi igast pensioni väljamaksest.

Raplas elav Erika Rosimannus polnud sellest midagi kuulnud, kuigi töötas aastaid maaklerina ning vahendas ainuüksi Seesami vabatahtliku pensionikindlustuse ehk III samba lepinguid mitmesajale inimesele. Sealhulgas oma sõpradele, perele ja iseendale.

Rosimannuses peitub nii palju südi­kust, et ta hakkas uurima, kust selline tasu ühtäkki välja ilmus ja kas selle võtmine on üldse seaduslik. Esimese asjana helistas ta läbi oma endised kolleegid maaklerfirmast InBro & Partners. "Sellisest kulust nagu väljumistasu protsent igalt pensioni väljamakselt kuulsid esimest korda kõik, kellega ühendust võtsin," väidab naine.

Vaid üks endine töökaaslane ­teadis tasust, sest temalt oli Seesam (Compensa) selle sisse kasseerinud juba aastal 2007 ehk enne tasu ilmumist hinnakirja. Seetõt­tu sai ta kätte 1500 krooni oodatust vähem. Mehe arvates pettis kindlustus­selts teda, sest ei teavitanud lepingu sõlmimisel kõikidest kuludest.

Kulud olid äriplaanis, mida väike inimene ei näe

"Praegune olukord on umbes selline, nagu oleks Saku Suurhallis, kui annad oma mantli hoiule ning 25 krooni nõuab silt seinal. Aga mantlit kätte saades on garderoobitädi sellelt ühe käise ära tõmmanud jutuga, et "meie teeme siin ka tööd"." Just nii vastas üks kindlustusseltsi töötaja ärritunud kliendile," räägib Rosimannus ja jätkab: "Küsisingi kindlustusseltsi töötajalt, miks siis ainult üks protsent, miks mitte seitse protsenti. Selline pime värk ju!"

Finantsinspektsioonist kinnitati  aga, et Compensa käitub õigesti. Väljavõtutasu vastab seltsi äriplaanile, mille finantsinspektsioon kinnitas aprillis 1999. Mis sest, et mustvalgelt ilmus see avalikkuse ette alles mullu sügisel ehk kümme aastat pärast kolmanda samba lepingute müügi algust.

Asi on veel hullemgi. Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein selgitas Eks­pressile, et kõik maaklerid peavad tasudega kursis olema ning klientidele igakülgselt nende kohustusi ja õigusi selgitama. Vastasel juhul saaks neilt isegi kahjutasu välja nõuda.

Rosimannus väidab, et üheski õppematerjalis ei räägitud väljavõtmistasust ega äriplaani nüanssidest. "Kuidas pidid reakonsultandid saama teada, mis on äriplaanis kirjas, kui kindlustusselts ise selle avaldamist vajalikuks ei pidanud?" küsib ta ja tuletab meelde, et ka muidu avalikud kohtuistungid muudetakse kinniseks, kui juttu tuleb mõne firma äriplaanist.

Numbrite rägastik

"Kümme aastat tagasi oli müügipraktika, kus kliendiga lepitit kokku kindel kuumakse ja garanteeriti konkreetse suurusega pension perioodi lõppedes," ütleb Compensa juhatuse esimees Olga Reznik.

"Tol ajal ei olnudki meil sellist asja nagu hinnakiri," lisab juhatuse liige Marika Guralnik. "Oli vaid poliis. Sellised olid tolle aja nõudmised. Ja praegu pole me hinnakirja muutnud, vaid oleme uute avalikustamisnõuete tõttu ainult täiendanud avaldatud info hulka."

"Varem kirjutasime poliisile, et garanteerime nii ja nii suure summa koos kõigi tasude ja intressidega. Väljamaksetasu oli sinna sisse arvestatud," selgitab müügi- ja kliendihaldusjuht ­Merle Kollom. "Garanteeritud toote puhul kirjutame ka praegu s elle poliisile."

Samas on selge, et paljud inimesed ei tea sellise tasu olemasolust. Neile näidati lepingu sõlmimise ajal mingit summat, mida selts välja maksta tõotas, kuid edukatel aegadel maksis firma lisaintressi ja tagatud summad kasvasid ehk klient võidab, kuid tekkinud numbrite virvarrist on raske aru saada.

Veelgi keerulisem on väljavõtutasu aduda siis, kui tegemist ei ole ühekord­se suure väljamaksega à la 150 000 krooni, kus üks protsent on ilusasti näha, vaid igakuiste väikeste maksetega elu lõpuni.

Varane väljavõtmine läheb kalliks

Rosimannus kõrvetas Seesamiga näppe korduvalt. Näiteks ei mõistnud ta, et kindlustuslepingut ei saa ette "täis maksta" (vahepeal tehtud suuremaid makseid peab programm lihtsalt juurdemakseteks) ning teda ei hoiatatud, kui palju kulub pensionisambast raha väljavõtmiseks osalise tagasiostu puhul.

"Soovitasin ka oma tütrele hädavajadusel oma lepingult raha küsida. See läks talle maksma ligi 10 000 krooni küsitud 30 000 krooni kättesaamiseks. Kas te annaksite teadlikult oma lapsele nii kahjulikku nõu?" küsis naine. "Olin kuu aega varem Tallinna kontoris käinud maad kuulamas ja mulle ei räägitud tehingu vormistamise kuludest sõnagi. Sama kordus Pärnu kontoris, kust tütar oma osalist tagasiostu taotles."

Üks sõbranna, kes samamoodi raha pensionisambast välja võttis, ei ütle Rosimannusele enam teregi.

Compensa väidab, et klientidele räägitakse alati osalise tagasiostuga kaasnevatest kuludest.

Lõviosa rahast võtab lepingu nn osalisel väljaostmisel endale riik, kes küsib tagasi tulumaksusoodustuse. Osa rahast jääb aga ka kindlustusseltsile. See sõltub lepingu kehtivusajast - antud juhul sai Seesam endale kümme protsenti.

Finantsinspektsioon märgib, et elukindlustuslepingu varane lõpetamine on kindlustusvõtjale alati kahjulik. Seda muuhulgas põhjusel, et kindlustusselts maksab kohe algul ära maakleritele ettenähtud tasu.

Kuludest on raske aru saada

Finantsinspektsioon andis 2005. aastal välja soovitusliku juhendi, et kindlustusseltsid peavad avaldama kõik lepingutega seotud kulud. Rõhuga sõnal "kõik".

"Olukord turul on pärast seda oluliselt paranenud," märgib inspektsiooni juht Raul Malmstein.

Et asja veelgi parandada, tegi finantsinspektsioon hiljuti uued ettepanekud kulude avaldamise kohta. Praegu on eelnõu ministeeriumide kooskõlastusringil.

Samas on selge, et kõik inimesed ei saa isegi kulude avalikustamise puhul neist aru.

"Kliendil on üsna keeruline võrrelda eri hinnakirju ning kulusid, eriti kui kulusid arvestatakse eri summadest," ütleb Merle Kollom Compensast. "Näiteks 10 protsenti maksest võib kokkuvõttes olla väiksem kui 0,1 protsenti reservist."

Erika Rosimannuse soovitused pensionikogujatele

• Seesami kolmanda samba kliendid teadku, et firma võtab igalt pensionilepingu väljamakselt ühe protsendi endale.

• Ärge taotlege III samba lepingult osalist tagasiostu enne seda, kui olete maksnud 16 aastat ja 55aastane. Pärast seda peate maksma vaid 10 protsenti tulumaksuna riigile. Enne võtab aga kindlustusfirma osa rahast endale.

• Kui jääte maksetega hätta, muutke lepingut ja paluge avaldusega kuumakse miinimumini tõmmata. Olude paranedes makske raha juurde kuni 15 protsenti sissetulekust, mis annab tulumaksusoodustuse.

• Ärge sõlmige lepinguid väga pikaks ajaks ette. "Nii maksan ma neli aastat pärast pensionile jäämist ikka veel oma lepingut, sest nii on kirjas," on Rosimannus nördinud.