Lepingu on allkirjastanud näiteks USA, Jaapan ja Kanada, kuid mitu Euroopa riiki on keeldunud seda ratifitseerimast, sest see piirab kriitikute sõnul internetivabadust.

Komisjon on tõrjunud süüdistusi, et leping tähendab nõiajahti inimestele, kes internetist ebaseaduslikult materjali alla laevad. Selle kuu lõpus läheb leping ratifitseerimisele Euroopa parlamendis.

“Lubage väga selgelt väljenduda: ma jagan inimeste muret nende põhiõiguste pärast … eriti internetivabaduse osas,” ütles Euroopa Liidu kaubandusvolinik Karel de Gucht, kui ta komisjoni otsusest teatas.

“See arutelu peab tuginema faktidel, mitte valeinformatsioonil ja kuulujuttudel, mis on viimastel nädalatel sotsiaalmeedias ja blogides tooni andnud,” lisas ta.

Tema sõnul aitab ACTA praegu kaotatud töökohti kaitsta, sest praegu on ringluses 200 miljardi euro väärtuses võltsitud kaupa.

Kuid komisjoni sees on ACTA osas erimeelsusi.

Euroopa Liidu põhiõiguste, õigus- ja kodakondsusvolinik Viviane Reding teatas Twitteris, et autoriõiguse kaitse ei saa kunagi õigustada väljendus- ja infovabaduse elimineerimist.

“Seetõttu ei ole interneti blokeerimine minu jaoks kunagi variant,” toonitas ta.

26. jaanuaril allkirjastasid Tokyos ACTA 22 Euroopa Liidu liikmesriiki kokku 27-st.

Pärast seda on Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia teatanud, et ei ratifitseeri lepet. Sloveenia uus valitsus aga lubas läinud nädalal kaaluda ratifitseerimise külmutamist.

Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi sõnul on ACTA selle praegusel kujul “tasakaalustamata” ning sellega on raske nõustuda. Ühe Euroopa Liidu läbirääkija sõnul võib kogu projekt omadega ühel pool olla, kui üks Euroopa Liidu riik või parlament selle tagasi lükkab.