Euroopa Liit võib loobuda Eesti rahastamisest

Aastal 2014 ei mahu Eesti tõenäoselt enam riikide hulka, kes saab kopsakat abi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Brüsseli ja Eesti ametnike otsusest sõltub, kas me saame ka tulevikus miljardeid kroone suurte infrastruktuuri ehituste tarvis. Ainuüksi aastatel 2004–2006 eraldas Ühtekuuluvusfond Eestile umbes 6,7 miljardit krooni toetusi. Sellega rahastati näiteks Tallinna lennujaama uue terminali ehitamist, Emajõe-Võhandu veemajanduse projekti ja väike­sadamaid.

Raha äralangemise põhjus seisneb tõigas, et võrreldes euroliidu keskmisega on Eesti statistiliselt juba liiga rikas. Ühtekuuluvusfondi abi on määratud põhiliselt riikidele, kelle rahvuslik kogutoodang jääb alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmist taset. Ka alla 90 protsendi taseme olijail on veel võimalik midagi saada.

Rahandusministeeriumi välissuhete asekants­leri Kalle Killari sõnul on Eesti kogutoodangu tase juba praegu umbes 73–74 protsendi juures Euroopa Liidu keskmisest (Eurostati prognoos 2008. aasta kohta on siiski 71 protsenti – EE).

Üle 75 protsendi kerkib Eesti ilmselt lähiaastate jooksul – siin avaldab mõju näiteks ka Horvaatia tõenäoline liitumine, mis ELi keskmist alla kisub.

Võimalik, et lepitakse kokku mingi üleminekuperiood ning Eestile antav abi sellest fondist ei lõpe järsult ja korraga, vaid väheneb teatud aja jooksul. Selliselt on toimitud varem piiri ületanud “vana” Euroopa riikide, näiteks Portugali, Hispaania ja Kreeka puhul.

Samas rääkis europarlamendi saadik ­Tunne Kelam (IRL) hiljuti Brüsselis ajakirjanikele, et Eesti ametnikud on juba teatanud Euroopa Liidu esindajaile, et Eesti võib üleminekulahenduse küsimisest ka loobuda, mispuhul Eesti ei soovi pärast ettenähtud piiri ületamist Ühtekuuluvusfondist enam üldse raha saada.

“Niisugune seisukoht muidugi Euroopa Liidu esindajatele meeldib ja näitab Eestit rahvusvaheliselt heas valguses, kuid siin on mõtlemise koht,” leiab Kelam.

Ekspressi poolt sellise avalduse kohta fakte täpsustades selgub, et jutt Ühtekuuluvusfondi rahast loobumise kohta pärineb Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjoni delegatsiooni kohtumiselt Tallinnas Toompeal Riigikogu liikmetega, mis toimus tänavu 28. aprillil.

Kohtumisel osalesid teiste seas kaks Eesti europarlamendi saadikut, Kelam ja Toomas Savi (Reformierakond), ning hulk Riigikogu liikmeid eri parteidest. Eurodelegatsiooni juhtis bulgaar­lane Evgeni Kirilov.

Üritus kujunes Eesti ametnike ettekannete kuulamiseks. Kelami sõnul rääkisid Ühtekuuluvusfondi rahast loobumisest rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi ametnikud.

Rahandusministeeriumi asekantsler ­Killar, kes pidas üritusel eurorahade kohta ettekande, väidab aga Ekspressile, et Eesti poolt rahast omal soovil loobumise jutt on täielik arusaamatus. “Sellist valikut kindlasti ei ole, kas raha küsida või mitte küsida,” räägib ta.

Samas ütleb Killar, et kõik see, mis alates 2014. aastast Euroopa Liidu toetusrahaga toimuma hakkab, on väga lahtine. “Me võime siis hakata vähem raha saama, aga ei pruugi.”

Kohtumisel samuti esinenud siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja ­Priidu Ristkok ütleb, et tema Ühtekuuluvusfondi rahast loobumisest ei rääkinud.

Endine rahandusminister Taavi ­Veskimägi (IRL) leiab, e t pärast 2014. aastat Ühtekuuluvusfondi rahast ilmajäämine on Eesti puhul täiesti tõenäoline. Ilmselt tuleb selles osas eraldi kompromisside otsing, nagu Euroopa Liidu varasemategi rahajagamiste puhul.

“Kuid et mõni riik vabatahtlikult Euroo pa Liidu fondide rahast loobunud oleks – sellist pretsedenti Euroopa Liidus ei ole,” kinnitab ta. “Üldse, sellise otsuse saaks teha ainult Riigikogu.”

Kõrvuti Ühtekuuluvusfondiga on ELis veel hulk teisi abifonde, mille toetused Eestile tõenäoliselt igal juhul jätkuksid.

Eesti on varsti liiga rikas
Rahvuslik kogutoodang võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, 2007
Luksemburg	285%
Iirimaa	147%
Holland	132%
Austria	129%
Rootsi	126%
Taani	124%
Belgia	120%
Soome	120%
Suurbritannia	119%
Saksamaa	115%
Prantsusmaa	110%
Hispaania	105%
Itaalia	102%
Euroopa Liidu keskmine	100%
Kreeka	98%
Küpros	92%
Sloveenia	90%
Tšehhi	82%
Malta	77%
Portugal	74%
Eesti	72%
Slovakkia	69%
Ungari	64%
Leedu	61%
Läti	61%
Poola	55%
Rumeenia	40%
Bulgaaria	38%

 

Allikas: Eurostat