Delfi lugeja foto ACTAvastaselt meeleavalduselt

ACTA vastu hääletas 478, poolt 39 Europarlamendi saadikut ning 165 jäi erapooletuks.

Euroopa parlamendi saadik Kristiina Ojuland saatis vahetult peale hääletust teate, et hääletas ACTA vastu. "Euroopa Parlament ei tohi anda rohelist teed ACTA-le, mille ebamäärast sõnastust võidakse ühel hetkel hakata valedel eesmärkidel kasutama," ütles Ojuland eelnenud arutelul. "Sellisel kujul oleks ACTA vastuvõtmine äärmiselt vastutustundetu."

"Ei saa eitada, et lepingu teksti on võimalik pahatahtlikult tõlgendada," lausus Ojuland. "Ma ei saa hääletada õigusakti poolt, mis potentsiaalselt ohustab Euroopa Liidu kodanike õigusi ja vabadusi," sõnas Ojuland.

Šotimaalt valitud Euroopa Parlamendi saadik David Martin kirjutas oma Twitteri kontol, et sai enne ACTA hääletust ühe päeva jooksul sel teemal 400 kirja ning alates laupäeva hommikust on saabunud kirjade hulk peaaegu 1500. Tema sõnul on tegemist ennenägematu huviga Euroopa Parlamendi tegevuse vastu.

ACTA tõusis Eestis tähelepanu keskmesse, kui paljud ACTA vastased solvusid peaminister Andrus Ansipi sõnavõtust riigikogus 8. veebruaril 2012. „Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!” teatas Ansip tollal.

Mõned päevad hiljem järgnes sellele Eesti senise ajaloo üks suuremaid meeleavaldusi.