Juba mõnda aega Brüsseli võimukoridorides käiv tuline arutelu seondub ELi uue sidedirektiiviga, mis peaks hõlmama ka tasuta internetitelefoni Skype. Suured telekomifirmad pole huvitatud, et Skype oma tasuta kõnedega neilt turu ja kliendid ära võtab. Deutsche Telekom on avalikult kinnitanud, et nemad oma võrgust Skype-i kõnesid ei luba. Ja ähvardanud oma võrgus Skype-i kasutajaid karistuse või lisatasuga.
Skype-i kaitseks astus kevadel välja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, keda toetasid kolleegid Soomest ja Luksemburgist. Eesti arvates peavad kõik legaalsed siderakendused, sh Skype olema tarbija jaoks lubatud.
Põhimõttest, et internetivõrk on ühe telekomi oma ja tema otsustab, mida tema kliendid seal kasutada tohivad, hämmastub ka Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. "Internet on avalik hüve, kus kasutaja on juba maksnud telekomile ühenduse eest ja peab saama ise otsustada, mis rakendusi ta selle ühenduse kaudu kasutab. Vastasel juhul võiks keelata ka Youtube'i või Yahoo," leiab ta.
Hiljuti teatas Venemaa side- ja kommunikatsiooniminister, et näeb vajadust Skype-i kasutust riigis reguleerida, kummutades sellega müüdi nagu tahetakse Venemaal Eesti päritolu teenus lausa ära keelata.