Eurovastaste välimääraja
14. septembril jagunevad Eesti kodanikud kolme lehte - Euroopa Liidu jaatajad, Euroopa Liidu eitajad ja passiivsed.
Ülima tõenäosusega tuleb referendumi võit läbi aegade suurima poolthäälte toel. Taasiseseisvuse perioodil kuulub absoluutne rekord Arnold Rüütlile, kes 1992. aasta presidendivalimiste esimeses voorus kogus 195 743 häält. Riigikogu valimiste parim tulemus on pärit aastast 1995, mil Rüütli ja tema kaaslaste KMÜ sai 174 248 häält. Võiduks Euroopa Liidu referendumil on arvatavasti tarvis aga vähemalt 300 000 häält.
Järgnevalt lühike ülevaade ei-poole peamistest vooludest. Lugeja hinnata jääb, kas ei-pool on suuteline üles kaaluma jaa-ütlejaid, kelle eeskõnelejaks on taaskord tõusnud häältemagnet Rüütel. Ja muidugi oleks ülimalt kena, kui keegi jaa-poolelt võtaks iseloomustada ka oma voolude spektrit.
Skeptikutooli pretendendid
Tüüpiline euroskeptik on haritud ning teab, et Eesti jääb ka vastuse "ei" korral Euroopa majandusruumi ja Euroopa Liit korraldab meile varsti uue referendumi parematel tingimustel. Euroopa Liitu sattudes on võimalik pretendeerida skeptik-ametniku kohale, sest Brüssel seisab vähemuste õiguste eest. Kui aga Eesti säilitab iseseisvuse, saab jätkata harjumuspärast skeptikutegevust. Lähemalt www.ukve.ee.
Globaliseerumise vastased
Rohelised, hipid, punkarid, anarhistid ja muud kompromissitud euroskeptikud, kelle jaoks esmatähtis on unifitseeriva sulatusahju ja vägivaldse koosluse vältimine. Eesti kui iseseisev riik seisab nende arutlustes tagaplaanil. Lähimal on sellele mõttelaadile uudistermini eurodesintegraator taga asuv www.euroskepsis.ee.
Kristlased
Euroopa Liit on piibli metsalise väärtuste kandja, äravalitud maa Iisrael ei kuulu Euroopa Liitu ja muud maarahvale raskestimõistetavad põhjendused, mida sisaldab www.usk.ee/eu. Teisalt on piibliretoorika läbi põimunud Eesti rahvusliku ideoloogiaga, üheskoos moodustavad nad naiivse, kuid oma siiruses hõrgu kokteili.
Iseseisvuslased, kes põlgavad Euroopa Liitu
Ortodoksne rahvuslik vool, mis on valmis iseseisvuse kui väärtuse säilitamise nimel järsult loobuma kõigist Euroopa Liidu poolt pakutud hüvedest. Iseseisvuse tingimustes olevat ka virelemine elamisväärsem kui suurema koosluse pakutav taevamanna. Viimast peetakse roojaseks. Rahvuslasi esindab võrguajakiri www.iseseis.ee.
Iseseisvuslased, kes kardavad Euroopa Liitu
Pessimistlikud kodanikud, kes näevad referendumi tulemust traagilise ja saatuslikuna ning kardavad, et Euroopa Liitu sattudes lakkab Eesti enamvähem päevapealt olemast või vähemalt tabab meid suur õnnetus, vt www.iseseisvus.ee.
Poliitikud, kes loodavad tulla sügisel võimule
Põhiseaduse §105 ajab referendumi "ei" tagajärjel parlamendi laiali ning "ei"-poolel tegutsejad saavad seejärel oma hea töö eest pärjatud. See on kevadel hävinud väikeparteide suur võimalus. Aga sama sihib ka Edgar Savisaar. Vaated on neil poliitikuil seinast seina, ainus ühisosa pragmaatiline. Ei-parteide kodulehed on www.ekrp.ee, www.eurp.ee, www.iseseisvuspartei.ee ja www.esdtp.ee.
Ühiskonna destabiliseerijad
Nii nagu "jaa" referendumil on sageli protestihääl Eesti valitsuse abituse vastu, siis ka "ei" annab võimaluse kõigutada Eesti riikluse alustalasid. See seltskond jutlustab või lausa nõuab põhiseadusliku korra raames toimuvat poliitilist pööret. Kuna tegu on osalt juhmidega, osalt provokaatoritega, siis selgeid jälgi ei jäeta: esimesed ei ole selleks võimelised, teistel aga puudub motiiv pidada üht ja kindlat häälekandjat.
Agendid
Agentuure tegutseb Eestis 5-7. Mie temaatikas on neist olulisemad euroliidu ja vene agendid. Esimesi leidub rohkem jaa-liikumise, teisi ei-liikumise poolel, ent vahet pole. Kummalgi ei ole otsest seost ühegi ideoloogiaga, vaid nad täidavad välismaist poliitilist tellimust. Ei-agendid teevad seda iseseisvuslaste maski all. Euroliidu agendid kompromiteerivad sisemiselt liikumist, et tulemus oleks „jaa", vene agentide tegevus sõltub Venemaa poliitilisest sihist ja pole sugugi kindel, et see on vastupidine.
Tuntakse imestust, kuidas sedavõrd eklektiline seltskond üksteisest aru saab ja koos püsib. Nipp on tegelikult väga lihtne ning seejuures ootamatult professionaalne. Nii stiilipuhast kampaaniareeglite järgimist ei ole Eestis varem olnudki. Või siis vaid aastal 1988, kui Heinz Valk hüüdis välja kõigile arusaadava tähendusliku loosungi: „Ükskord me võidame niikuinii!"
Poliitika rusikareegel on, et inimesele tuleb pakkuda võimalikult vähe ja võimalikult lihtsaid ideid, et neid siis käiata, kuni need kuluvad kõigile pealuu sisse. Enamasti kukuvad ideed aga välja keerulised ja poliitikute väljendused peletavad valijaid oma kohmakusega eemale. Kõik saavad kohe aru, et asi ei tule südamest.
Praegu on seljad kokku pannud nii erinevad voolud, et mingit ühist programmi on võimatu loota. Ka isikud, kes püüavad liikumist juhtida, on kohati kummalised ja tirivad igasse ilmakaarde laiali. Ometi koostöö toimib. Põhjus selles, et liikumise kogu paatos on õnnestunud taandada üheleainsale lihtsale loosungile „Eesti iseseisvus on aegumatu!" ja ühele sümbolile „§1".
Need kaks tähistavad kahekesi koos põhiseadusliku korra kaitset. Nõnda on suudetud loovida mööda jaa-poole poolt referendumi küsimust püstitades ette pandud karist, mis sunnib iseseisvuslased 14. septembril vastama "ei". Kõige lihtsam oleks võtta tunnuseks ei-liikumine, eurospkeptilisus või midagi muud negatiivset ja jõuetut. Liikumise loosung ja sümbol aga propageerivad hoopis positiivset alget ning kõik, kes tulevad liikumisega kaasa, võtavad selle põhireegli omaks. Konservatiivsus ja traditsioonile tuginemine on eestlasele omane. Iseseisvuse säilitamine on selgelt positiivse kallakuga idee.
Idee on seekord suurem kui inimene ja hoiab asjad koos.
Mait Raun on kirjanik, ajakirja Aeg toimetaja.
ARTIKLI KÕRVAL PEAKS OLEMA 8 SEKTORIGA RINGDIAGRAMM:
Ülal keskel – Iseseisvuslased, kes põlgavad E Liitu
sealt kella liikumise suunas allapoole:
Iseseisvuslased, kes kardavad E Liitu
Poliitikud
Ühiskonna destabiliseerijad
all keskel – Agendid
sealt kella liikumise suunas ülespoole:
Skeptikutooli pretendendid
Globaliseerumise vastased
Kristlased
