04.06.2010, 09:54
EXPO 2010: Hiina ime eesti moodi
Eesti paviljon EXPO 2010 maailmanäitusel Shanghais pakub hiinlastele kooslaulmise lusti ning õpetab säästlikke eluviise.
FOTO:
Eesti seelikutriibulisest paviljonist jookseb iga päev läbi 20 000 hiinlast. 5,28 ruutkilomeetrile Shanghais on kokku kuhjatud kõigi aegade suurim rahvaste tarkuste väljapanek. Maailmanäitused on 160 aasta jooksul tutvustanud inimkonnale jalgratast, vahvlitorbikut, õmblusmasinat, Eiffeli torni, telefoni, televisiooni otseülekannet ja palju teisi ilmaimesid. Eesti põrsad oma eneseiroonilises mitmetähenduslikkuses on maailma areenil igati konkurentsivõimelised. Meie suured värvilised hoiupõrsad sobivad hästi iseloomustama säästlikku elulaadi ning piluga hoiupõrsa sümbolkeelt pole tarvis tõlkida. Inimkond on väsinud tootmisest, tarbimisest. Igal õhtul korraldatakse paviljonis Eesti-hiina-inglisekeelne karaoke-laulupidu. Idee panna külastajad vaheldumisi tuntud eesti ja hiina laule laulma läks nii hästi peale, et esialgsest plaanist korraldada lauluõhtuid laupäeviti on saanud igaõhtune traditsioon. Ükspäev nägin Eesti paviljonis liikumas võõraid nägusid, kes kadusid ukse taha, kuhu, nagu selgus, ükski Eesti paviljoni töötaja siseneda ei saa. Alles siis panin tähele lae all igas ruuminurgas surisevaid kaameraid. Päris suur töö võib olla Hiina KGB-l 190 paviljonis lindistatu läbi vaadata. Metsatölli plaadiümbriselt leidsid nad türgi rahvast solvava stroofi mängleva kergusega üles: “Traas, traas, tri kali!/Vatsat let lusilsja mina/olin soldat rädavoi,/lasksin püssist välja tina/türgi silmi, oi, oi, oi!“ Karistuseks jättis tsensor ukse taha ka Arvo Pärdi plaadid (välja arvatud need, mis erakohvrites kohale rändas). Analüüsimist on Hiina tolliametnikel praegu palju. Nii kulus neil Eesti suveniirviina ja Vana Tallinna ekspertiisiks õige mitu pudelit ning ametnik ei siis ka kindel, et kange kraam hiinlasele midagi paha ei tee. Ei veennud neid seegi, et juba Eestis sai igale pudelipõhjale hiinakeelne seletus kleebitud. Kalevi kaneeliküpsised istuvad siiamaani tollis kinni. Ega tsensorid ainult jooma pea, lugema ikka ka. Raamatutest-ajakirjadest -buklettidest tuli saata üks eksemplar koos hiinakeelse tõlkega aegsasti teele. Võis olla üsna hariv lugeda Fred Jüssi fotoraamatut ning kokaraamatut „Eesti köök“. Ega see ei ole mingi ainuomane Eesti vaenamine. Samal ajal, kui meie olime shokeeritud Arvo Pärdi pärast, vaevlesid soomlased muumitrollidega. Helsingis asuv rootsikeelne Svenska Teatern pidi esitama Tove Janssoni raamatul põhineva etendusega "Muumipapa ja meri", kuid tsensuur leidis, et näidendis ei ole hea ja halb küllalt selgelt eristatud. Ametnikud püüdsid teha parandusi näidendi käsikirjas.