F3 tiitel võib, aga ei pruugi Asmeri edasi viia

Marko Asmer võitis Briti vormel-3 sarja. Viimase paarikümne;aasta meistritest on vormel-ühte edasi pääsenud vaid pooled.

“Ma tean Eesti hümni peast ja ma ei taha seda jälle kuulda,” kirus juuli keskel Inglise võidusõitja Sam Bird pärast seda, kui Marko Asmer pälvis Brands Hatchi etapil esimese ja kolmanda koha.

Asmer on Briti F3 tänavuse hooaja ülekaalukas staar. Nädalakiri Autosport märkis küll, et võistluste kohtunik Dale Wells pidi eestlasele tema liiga agressiivse sõidustiili tõttu paar korda märkusi tegema, kuid Asmeri ülekaal osutus nii suureks, et konkurent Stephen Jelley tunnistas juba kesksuvel, et võib eestlase kinni püüda ehk vaid siis, kui Markot tabab katk...

Sel nädalavahetusel sai Asmer hooaja kümnenda võidu ja meistritiitli. Eesti meedia arutab tõsiselt, kas Asmer pääseb vormel-ühte. SL Õhtuleht avaldas esmaspäeval tema foto kõrvuti superstaaride Nelson Piquet’, Ayrton Senna ja Mika Häkkineni omadega.

Statistika ütleb, et aastatel 1986–2006 Briti meistriks tulnud 21 mehest jõudis edasi vormel-ühte vaid 9. Maailma­meistriks tuli neist üks, eespool mainitud soomlane Häkkinen.

Viimane selles nimekirjas on 2001. aasta meister Takuma Sato. Jaapanlasest sai BAR-Honda vormel-üks tiimi liige kohe F3 tiitli võitmisele järgnenud hooajal.

Seevastu 1996. aasta meistril ­iirlasel Ralph Firmanil kulus kuus aastat, enne kui ta vormel-ühte jõudis. Kogu vahepealse aja elatus iirlane kihutamisest vähetuntud vormel-Nipponi tšempionaadil.

Asmeri tänavune võiduprotsent on hea: 50. Kuid see ei tähenda mitte kui midagi. Briti F3 sarja parima tulemuse sõitis välja 1994. aastal taanlane Jan Magnussen – tema pani 18 sõidust kinni koguni 14, mis teeb võidusuhteks 78 protsenti! McLaren võttis noormehe kohe oma palgalehele. Esialgu testijaks, kuid 1995. aastal sai taanlane võimaluse osaleda ka ühel võidusõidul. Debüüt lõppes kümnenda kohaga. Magnusseni talent ei löönudki kuninglikus klassis särama. Ei aidanud ka ülekolimine Stewarti meeskonda. Taanlane võistles veel 24 GP-sõidul ja kogus terve karjääri jooksul vaid ühe punkti. Praegu võistleb Magnussen Taani kohalikus turismiautode sarjas –sel nädalavahetusel võitis ta just Jyllands Ringenil peetud etapi.

Briti F3 sarja viimasest viiest meistrist on kõige lähemal vormel-ühes võistlemisele Nelson Piquet jr. Ta on praegu Renault’ võistkonna testsõitja ja võib saada tuleval aastal võistluspiloodiks. Ülejäänud neli on aga sellised, kellest lai avalikkus pole midagi kuulnud.

Põhjusel, et nad pole jõudnud tipptasemele.

Asmeri tiitlivõit on kahtlemata super­saavutus ja F1 meeskonnad oskavad seda hinnata. Praegu vormel-ühes osalevast 22 sõitjast on vormel-kolmes võistelnud 19 meest, 7 on tulnud eri tšempionaatide meistriteks. Neist kõige värskem on Spykeri piloot Adrian Sutil, kes sai mullu viie sõiduvõiduga Jaapani tiitli, võisteldes muuhulgas Asmeri vastu. Asmer võitis ühe sõidu ja oli kokkuvõttes seitsmes.

Samas kuulub aga vormel-1 sarja tippu kolm tegelast, kes pääsesid sinna F3 läbimata: Fernando Alonso, Kimi ­Räikkönen ja Felipe Massa.

F3 tiitel on vormel-ühte edasijõudmiseks väga kasulik, kuid mitte kohustuslik. Eelkõige maksavad päris tippu pääsemisel siiski sõiduoskused, rahakott ja head tutvused, aga ka õnn.

Näiteks hollandlane Jan Lammers (1978. aasta ­Euroopa vormel-3 meister) meenutas hiljuti Autospordis, kuidas ta tegi oma F1 ka rjääri ­alguses super­tulemuse. Lammers sõitis USA tänavarajal kehvavõitu autoga välja neljanda stardikoha. Võistluse katkestas ta küll esimeses kurvis, kuid jäi kvalifikatsioonisooritusega meeskonnaomanikele meelde. Hiljem kahetses mees kibedalt, et võttis kohe vastu pakkumise võistelda järgmises tiimis, sest tolle masinad osutusid veelgi nadimateks. “Parem olnuks istuda basseini ääres ja oodata etemat võimalust,” ütles ta oma karjääri kohta.

 

Briti vormel-3 meistrid 1986-2006
F1 piloodid	pole osalenud F1s
Johnny Herbert	Andy Wallace
JJ Lehto	Gil de Ferran
David Brabham	Kelvin Burt
Mika Häkkinen	Oliver Gavin
Rubens Barrichello	Jonny Kane
Jan Magnussen	Mario Haberfeld
Ralph Firman	Marc Hynes
Antonio Pizzonia	Robbie Kerr
Takuma Sato	Alan van der Merwe
	Nelson Piquet jr
	Alvaro Parente
	Mike Conway