Fertiilses eas Fertilitas
Naistearst Ivo Saarma sünonüümiks saanud erakliinik Fertilitas sai mõni aasta tagasi meedias kõvasti kottida. Politsei uuris toona kolme süüdistust, millest kaks lõppesid patsientide surmaga. Üks kannatanu võttis süüdistuse tagasi pärast kohtuvälist kokkulepet.
Avalikkuse survele andis järele erahaigla juht Meelis Roosimägi. Praegune Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees müüs oma osaluse erakliinikus maha. Saarma peatas töö peaarstina ning võttis meedia kui haigla probleemide suureks puhuja suhtes üsna mürgise hoiaku.
Nüüd on ta oluliselt leebem, muheleb ja räägib haiglast ihu ja hingega pühendunud erialainimese õhinaga. Kui jutt läheb riiklikule meditsiinisüsteemile, süttib visinal nagu väävel tiku otsas: “Ma olen väsinud reformidest, laske tööd teha!”
Ta kirub absurdset hinnapoliitikat, mille järgi peavad polikliinikud ambulatoorsele ravile kõvasti peale maksma – et end ära tasuda, peaks arst tunni ajaga “hekseldama läbi” kümme patsienti. Sageli aga tuleb ainult ühe haige murede ärakuulamiseks ja nõu andmiseks kulutada terve tund. Samal ajal pole riigiettevõtetena tegutsevates haiglakolossides kallilt ostetud meditsiinitehnikal eriti suurt koormust ja tõbised passivad kunstlikult tekitatud ravijärjekordades.
Erahaigla tegevusest katab Haigekassa alla poole. Ometi on neil mitme teenuse omahind väiksem kui riiklikus meditsiiniteenuste hinnakirjas, väidab Saarma.
Titevabrik
Päev enne naistepäeva on kõik Fertilitase sünnitusjärgsed palatid hõivatud. Koridori seinal olev tahvel näitab, mitu tüdrukut ja poissi sel aastal on sündinud. Iga päeva peal märgib seda roosa või roheline kriipsujuku. Rohelisi põnne on rohkem – kahel päeval tervelt kolm tükki!
Sünnitus koos perepalati kasutamisega maksab 4000 krooni. Suurema osa 10 000kroonisest omahinnast hüvitab Haigekassa. Möödunud aastal sündis Eesti 19 sünnitusmajas kokku 14 055 beebit. Fertilitases nägi ilmavalgust 250 last. Kui Eestit peaks millalgi tõesti tabama kauaoodatud beebibuum, siis on Fertilitas valmis vastu võtma kuni 700 sünnitust aastas.
Mullu kolis Eesti vanim erahaigla Nõmmelt Viimsisse, väike filiaal on ka Mustamäel. Samuti erakätes Viimsi Haiglaga sõlmis Fertilitas 20 aasta pikkuse rendilepingu. Vähe sellest: et vana maja jäi kitsaks ja uue omanikuga tekkisid erimeelsused, oli oma osa ka arvestusel, et Viimsi on Suur-Tallinna kiiremini kasvav osa. Viimsis elab peagi rohkem elanikke kui Viljandi linnas ja paljud uusasukad on just noored pered.
Juba kümne aastat teeb Fertilitas tihedat koostööd samas majas asuva lastetuse ravi ja kromosoomiuuringutega tegeleva kliinikuga Nova Vita, mis kuulub Soome ravikontserni Medix. Nova Vitas tehakse paarsada kunstviljastamise protseduuri aastas. Viimsist saavad seega alguse umbes pooled Eesti katseklaasilapsed.
Saarma võttis pankuri kampa
1993. aastal asutas Soomes paremaid ravivõimalusi näinud Saarma Eestis enneolematu tasulise naistenõuandla. Fertilitas on tänaseks kordades kasvanud. Günekoloogide kõrval töötavad ilukirurgid, kõrva-kurgutohtrid ja ortopeedid. Mõne aasta eest võttis Saarma omanike ringi äsja internatuuri lõpetanud noored kolleegid. Koos Saarmaga juhatuses olev Sven Troost on Fertilitases üldkirurg, nõukogu liige Lauri Maisvee ravib Mustamäe haiglas nina-kõrva-kurguhaigusi.
Poolteist aastat tagasi liitus arstidega investeerimispanga LHV partner Andres Viisemann. Hansapanga valuutadiilerina alustanud mees juhib praegu LHV jõukamate klientide investeerimisportfelle. Ta ei pea end asjatundjaks meditsiini vallas, kuid teab, et haiglasse investeering pole lühikese perspektiiviga äri. Mõtet haigla käima lükata ja siis maha müüa Viisemann ei hau. Müstilisi kasumeid sealt loota ei tasu. Keskmine kasumimarginaal on meditsiiniäris kümme protsenti – aktsiaturgudel võib teenida tunduvalt enam.
2003. aastal teenis Fertilitas 18 miljoni kroonise käibe juures 1,6 miljonit krooni kasumit. Möödunud aastal kasvas käive kordades, kuid lõviosa kuludest läks kolimisele. Ligi kolmandik 20 miljoni kroonisest investeeringust kulus uute seadmete soetamiseks. Ainuüksi üks inimese sisemusest kolmemõõtmelist pilti näitav ultraheliaparaat maksis poolteist miljonit krooni. Erahaigla peab sellise masina soetamise vajaduse väga täpselt välja rehkendama, sest poolkasutuna tolmu koguv aparaat on liiga kallis lõbu.
Keskmine palk poolteist Eesti keskmist
Mullu laiendas Fertilitas teenustevalikut. Lisaks sünnitusabile ja ilukirurgiale töötab seal nüüd hulk muude erialade spetsialiste. Seitse nina-kõrva-kurguarsti teevad aastas pooltuhat lõikust. Näiteks mandlioperatsiooniks tuleb rahakotti kergendada 5000 krooni võrra. Kes peab seda paljuks, võib oodata ravijärjekorras, mis võib võtta kuni kaks aastat.
Möödunud aastal tehti Fertilitases kokku umbes 3000 operatsiooni, neist valdav enamus olid ilulõikused. Suurem osa rinnasuurenduse, rasvaimu ja kortsueemalduse kliente tuleb Soomest, Rootsist ja kaugemalt. Aga ka sünnitajatest on mõned protsendid alati välismaalased.
Paljud kiruvad riikliku meditsiini kehva kättesaadavust, kuid peavad ravi erakliinikus kalliks. Saarma on näinud küll ja küll patsiente, kes sõidavad Nõmmelt taksoga Viimsisse, tõstavad 300kroonise visiiditasu peale nurinat ja sõidavad sama targalt linna tagasi. “Eestlased räägivad palju rahast, sest neil ei ole seda,” märgib Saarma. Delikaatsete tervisehädadega patsiendid eeldavad, et erakliinik pakub tõhusamat ravi kui riiklik. Kuid eksimusi ja inimlikke vigu tuleb ette igal pool. Ning seda ei anta naljalt andeks.
Saarma kõnes aimub kerget soome aktsenti, kuigi Soomes on ta töötanud kõige kauem viis kuud korraga. Tema esimene välispraktika 1990ndate alguses tõi talle kolme tööpäevaga sama suure sissetuleku kui eelnevad 20 aastat kokku.
Keskmine kuupalk oli Fertilitases 2003. aastal 11 500 krooni. Juhataja ja peaarst said palka ligi 25 000 krooni ehk umbes sama palju nagu väikefirma keskastmejuht. Saarma sõnul on jutud erameditsiini kõrgetest palkadest utoopia. “Riigisüsteemiga on raske võistelda, aga vähem muidugi ka ei saa maksta,” selgitab ta. Arste tasustatakse peamiselt tükitöö alusel, sest suurem osa neist peab kõrvalt ametit ka riigihaiglas.
Sõritsa oskab kasumit teenida, hollandlased kahjumis
Tähe ja Elite – Tartu erakliinikute omanik Andrei Sõritsa on Eesti katseklaasibeebide "isa”. Baltimaade esimese kehaväliselt viljastatud beebi aitas ta ilmale 1995. aastal. Kunstviljastamist ja muid raviteenuseid pakkuv Tähe kliinik avas uksed 1998. aastal ning kolm aastat hiljem ehitas Sõritsa ülikoolilinna ka sünnitusmaja Elite. 2003. aastal teenisid tänaseks sadadele Eesti peredele beebiõnne toonud arsti ettevõtted kobedat kasumit, möödunud aastatest oli seda jagamata ligi 17 miljonit krooni.
Medicover – töötervishoiule keskendunud kliinik alustas Eestis 1996. aastal. Kaks keskust tegutsevad Tallinnas, üks Pärnus, Tartus ja Jõhvis. Lisaks Eestile on Hollandi emaettevõttel ABC Medicover Holdings kliinikud Poolas, Rumeenias, Tšehhis ja Ungaris. Pärast möödunudsuvist Tallinna Diagnostikakeskuse kärarikkalt ebaõnnestunud erastamist tegi ka Medicover oma ostupakkumise 66 protsendile aktsiatest. Ettevõtte Eesti haru käive oli 2003. aastal 18 miljonit ning kahjum 860 000 krooni.
