Edith Sepp-Dallas Foto: Rauno Volmar

Seda põhjusel, et ta oli aasta alguseni instituudi eellaseks olnud Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu liige ning senise avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või selline tegelane kolme aasta jooksul tööle asuda asutuses, mille üle oli ta varem teinud riiklikku järelevalvet.

Teine kahtlus oli seotud instituudi peaprodutsendina tööle võetud Piret Tibbo-Hudginsi erapooletusega, sest ta kuulus instituudilt suuri toetusi saava Allfilmi juhatusse ja osanike ringi.

Eesti filmirahvas on napi toetusraha pärast kakelnud aastaid. Uue instituudi loomine tekitas pingeid üksnes juurde. Praeguse korra vastaste meelest olid Sepp-Dallase ja Tibbo-Hudginsiga seotud kõhklused nii tõsised, et nad pöördusid nendega politseisse, riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni ja said nõusse viis saadikut Keskerakonnast, kes esitasid minister Langile ametliku järelepärimise.

Kuluaarides käisid jutud, et instituudis toimunu näitab hästi, kuidas kultuuriminister Rein Lang ja kantsler Paavo Nõgene seadust eirates oma otsuseid läbi suruvad, ning afääride paljastudes võivad seetõttu pihta saada ka nemad.

Lang teatas, et korruptsioonikahtlustel pole mingit alust. Tibbo-Hudgins sai peaprodutsendiks tingimusel, et ta lahkub Allfilmi juhatusest ja müüb maha oma osaluse. Seda ta ka tegi.

Sepp-Dallase puhul oli võimalik vastuolu avaliku teenistuse seadusega instituudi nõukogus kõne all juba tema ametisse määramisel. Nõukogu konsulteeris juristidega ja asus seejärel seisukohale, et Sepp-Dallase ametisse nimetamine ei riku seadust.

“Filminõuniku ülesannete hulka ei kuulunud Eesti Filmi Instituudi kui juriidilise isiku üle riigivõimu teostamisel järelevalve teostamine. Sellist laadi riiklikku järelevalve funktsioone sihtasutuse suhtes ei olnud filminõunikule kultuuriministeeriumis antud,” märkis Lang.