“Simpsonid”. OUTNOW.CH

1. “Simpsonite film” ja hoo­aegade DVD-boxid
Isegi psühholoogiadoktorid on “Simpsonite” puhul tõdenud, et enda üle naermine leevendab neuroose. Filmi-ilmast teist nii väljakannatamatut jobu kui Homer J. Simpson ei leia. Temas on pesa teinud kõik seitse surmapattu, laiskus ja lodevus ennekõike. Aga geniaalsed autorid on Homerile (ja teda raskustega taluvale perele) sisse kirjutanud niivõrd rikka kriisipotentsiaali, et Homerit neist mäeseinana nina ette kerkivatest olukordadest ilma suurema pingutusega – aga alati väga ebatavalisel moel – välja rabelemas näha pakub sügavat rahuldust ja katarsist. Rääkimata siis intellektuaalse huumori pursatustest, mis maailmas juba pisut kauem viibinud jobu diivanilt maha vappuma paneb.

2. Seriaal “Fawlty Towers”

BBC toodetud tõeline jobuklassika. John Cleese’i Basil Fawlty on tuhvlialune par excellence, tema püüded kõigile meeldida, olukorda kontrolli all hoida ja õigel ajal õigeid asju öelda lõpevad igas seerias plahvatusega, sest allasurutud mehe sees tiksub pomm, mille lõhkemiseks on vaja vaid üht viimast piiska. Et publikul lõbusam oleks, ei hakata piiskadega jändama, vaid valatakse kohe pangest.

3. Seriaal “Kontor“ / “The Office” (vt ka “Statistid“/“Extras”)

Ricky Gervais on tänase briti komöödia vaieldamatu geenius. BBC toodetud seriaalis “Kontor” kompleksides keskealist ikka-veel-mitte-midagi-saavutanud David Brenti mänginud mehike ei jäta filmis kasutamata ühtegi võimalust, et teha kolleegide kulul piinlikku ja maitsetut nalja, ennast pidevalt atraktiivsemaks ja huvitavamks valetades (ja seda ise tihti ka uskuma jäädes). Vaataja omakorda on valiku ees: kas naerda jobuga kaasa, tunnistades oma sisemist jobusust, või naerda jobu üle.

4. “Borat – Kultuurialased õppetunnid Ameerikast” film ja kogu Ali-G show
Borati (Sacha Baron Cohen) strateegia on lihtne – mängida idiooti, kes pole kultuurist, kommetest, kümnest käsust ja teistest kirjutamata ja kirjutatud reeglitest rikutud. Oma looduslapselike sinisilmsete, “mida-sülg-suhu-toob”-tüüpi küsimustega ajab ta “tsiviliseeritud” inimestel ilma suurema vaevata juhtme kokku.

5. “Forrest Gump”
Üks väheseid filme, kus Tom Hanks ilmutab ka mõningaid näitlejaoskusi. Filmi moraal? Lihtne American Dream: elu on üllatusi täis, ole vaid õigel ajal õiges kohas. Ka kõige saamatuma mehe jaoks on saatusel mõni põrutav seiklus valmis pandud. Elu on miski, mis juhtub. Varem või hiljem.

6. “Külili”/“Sideways”
Kaks meest – üks kõndiv katastroof ja teine avaldamist ootav kirjanik. Esimest frustreerib eelseisev abielu, teist kogu maailm ja universum ja… Paul Giamatti ja Thomas Haden Church ehk Miles ja Jack asuvad teele lõunaosariikide veinimõisatesse, aga kus veini, seal naisi, ja nii ta läheb. Alexander Payne’i tundlik film võib panna kõrvalnähuna eelistusi muutma, sundides õlle asemel poest hoopis kallist pinot noiri koju tooma.

7 .”Kaklusklubi/Fight Club”

David Fincheri lavastatud Chuck Palahniuki menuk on hea näide sellest, et ühe tähelepandamatu kontori-jobu sees võib pesitseda tõeline macho, ja kui kontroll elu üle ikka täiesti käest lasta, võib juhtuda, et macho võtab selle näruse elu üle. Pärast filmi lõppu on hea r& ; ;oti lde;õmustada, et see kõik on vaid fiktsioon.

8. Kõik Aki Kaurismäki filmid
Aki Kaurismäki on mitteametlik luuserite kuningas, kes tunneb neid elu edetabelites just mitte eriti kõrgeid kohti hõivavate meeste hingeelu detailideni ja oskab seda ka kaasakiskuvalt, äratundmist-tekitavalt, empaatiliselt filmikunsti väljendusvahenditega edasi anda. “Mees ilma minevikuta” on absoluutselt kohustuslik.

9. Kõik Tarantino filmid

Hoiatama peab siiski viimase filmi “Surmakindel” puhul, sest siin saab ennasttäis maanteemõrvar Kaskadöör Mike (Kurt Russell) filmi lõpus väljateenitud karistuse. Kuid kuni efektse kättemaksustseenini tutvume galerii tulikuumade tšikkidega, naudime privaatset sületantsu, kuulame head muusikat, adrenaliini pumpab verre kiirete ja vihaste ameerika autode võiduajamine ja dialoog on, nagu ikka, cool ja stiilne.

10. Kõik need filmid, kus üks mees on silmitsi terve maailma päästmise missiooniga
“Visa hing”, Bondi-filmid, apokalüpsise-filmid, sõjafilmid, ajaloo­draamad, vesternid, aga ka igasugu superkangelaste (ka koomiksikangelaste) seiklusrikkad lood kannavad jätkuvalt ridade vahel sõnumit, et igaühest võib saada kangelane ning igaühe kätes võib olla loetud sekundite jooksul inimkonna saatus. Just neis filmides elab edasi “tõelise mehe” stereotüüp, millega jobul on õpetlik tutvust teha, kadeduse ja imetlusega või parastava naeruga.

 

Kõige enam Hollywoodis jobu-karaktereid kehastanud meesnäitlejad:

Jason Biggs (“Kuum pirukas”),
Jim Carrey (“Loll ja lollim”, “­Trumani Show”, “Loomadetektiiv” jpt),
Ben Stiller (“Kohtumine äiaga”),
Owen Wilson (“Starsky ja Hutch),
Brendan Frazer (“Võrgutav saatan”),
Adam Sandler (“Click – Superpult”).

Ja veel terve rodu type-casting’u lõksu jäänud staare.