Tegevjuhtkonna töötasu on Eestis avalik teave. Seda väidab raamatupidamisseadus. Seadus ei ütle, kas ettevõtte peab tasud iga direktori kohta eraldi lahti kirjutama või mitte.

Näiteks Hansapanga viimasest aastaaruandest selgub, et juhatuse esimees Indrek Neivelt sai 2001. aastal õiguse 20 000 aktsia soodustingimustel omandamiseks. Aastal 2002 talle optsioone välja ei kirjutatud.

Neivelti palka pank ei avalikusta. Mainib vaid, et juhatusele (kümme inimest) maksti kokku 0,7 miljonit eurot ehk ligi 11 miljonit krooni.

Tallinna Kaubamaja seevastu teatab investoritele, et juhatuse esimehe Raul Puusepa töötasu koos sotsiaalmaksuga oli mullu 488 700 krooni. Aasta varem sai Toomas Tamsar töötasu ja lahkumishüvitist kokku 848 000 krooni ning Raul Puusepp töötasu 224 400 krooni. Aruandes pole aga mitte ühtki sõna juhtkonna aktsiaoptsioonide kohta...

Niisiis iga firma tõlgendab seadusesätteid isemoodi.

Hansapank tasus optsioonide erisoodustuse

Optsioonid moodustavad direktorite palgast iseäraliku osa. Võimalus kursi tõusust raha teenida paneb juhtkonna paremini tööle. Ja veel mõne aasta eest kujunes optsioonide andmine ettevõtetele palga maksmisest odavamaks, sest väärtpaberivõidule ei lisandunud sotsiaalmaksu.

Kuid maksuamet ei maganud. Mullu suvel teatas Tallinna Kaubamaja börsile, et vaidlustas maksuameti otsuse nõuda tagantjärele kolme aasta vältel juhtkonnale suunatud optsioonidelt tulu- ja sotsiaalmaksu.

Hansapank seevastu maksis nõutud summa ära. "Aktsiaoptsioonid on Eestis täpselt reguleerimata. Täna käsitletakse neid erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 alusel - nimetatud paragrahv sätestab lillede, sportimisvõimaluste, kingituste jms maksustamise erisoodustusmaksuga," tunnistas Ekspressile tookord Hansapanga finantsjuht Kristina Siimar.

Helsingis uued reeglid

Sügisel 2001 puhkesid USAs raamatupidamisskandaalid. Enroni- ja Worldcomi-suguste lugupeetud kompaniide aastaaruanded sattusid ühte patta ulmekirjandusega, sest nad ei kirjeldanud tegelikkust. New Yorgi börs andis aga kinga juhataja Richard Grassole, sest tema 188 miljoni dollari ehk ligi 2,4 miljardi krooni (!) suurune teenistus kahjustas ettevõtte mainet.

Nüüd laastab raamatupidamatustont Vana Maailma. Parmalati ja Jukose bossid istuvad sohikahtlustega vangis.

Heade juhtimistavade ülevaatamise teema on jõudnud ka Helsingisse, kus asub Tallinna börsi emafirma HEX. HEX valmistas nn coprorate governance uusi reegleid ette ligi aasta ja võtab need kasutusele tänavu juulis.

Kas uued reeglid hakkavad kehtima Eestis, pole teada. Tallinna Börsi juhatuse esimehe Gert Tiivase sõnul on see teema täna veel juristide pärusmaa, edasi järgneb arutelu turuosaliste, börsil noteeritud ettevõtete, börsimaaklerite jt seas.

Ta märkis, et Tallinn ei saa Helsingi reegleid kopeerida: "Siin ei saa olla ühist lahendust, sest probleemid on erinevad ja eksisteeriv reeglistik on erinev."

Uute juhtimissoovituse kasutamist kaaluvad ka Riia ja Stockholmi börsid.

Nokia on Finnairist avalikum

HEXi uued soovitused hõlmavad börsiettevõtete juhtimist alates aktsionäride üldkoosolekust kuni tegevjuhtkonna tasustamiseni, aga ka sisekontrolli tegevust, audiitorkontrolli ja suhtlemist investoritega.

Üks avalikkust enam huvitavaid punkte 28 leheküljest koosnevas dokumendis on kindlasti firmajuhtide töötasu. Muu hulgas peaks firma avalikustama tegevjuhi ja juhatuse esimehe palga ning teised hüved, kompensatsiooniks saadud aktsiad ja aktsiatega seotud õigused, penisonile mineku ea ja pensioni määramise tingimused jms.

Ajaleht Helsingin Sanomat teatas, et praegu valitseb selles valdkonnas paras segadus. Leht koostas tabeli 46 tuntud börsiettevõttest. Selgus, et oma juhataja töötasu suurust pole avalikustanud neist 21, sh Elisa ja Stockmann. Juhi lahkumishüvituse suurust hoidsid saladuses 25 ettevõtet (ehk rohkem kui pooled), sh Elcoteq ja Tamro. Juhataja pensionile jäämise vanust varjasid üheksa kompaniid. Kõiki kolme näitajat hoidsid saladuses seitse ettevõtet, teise seas eestlastele hästituntud Finnair.

Küll aga on teada Soome tuntuima firma Nokia juhi Jorma Ollila töölepingu põhitingimused. Tema töötasu oli mullu 3,8 miljonit eurot (ligi 60 miljonit krooni), lahkumiskompensatsioon 24 kuu palk ja pensionile jäämise iga 60 aastat.

Mida teame Eesti börsifirmade tegevjuhtide tasust?
Info pärineb ettevõtete aastaaruannetest

BALTIKA 2002: Nõukogu ja juhatuse liikmetele (kaheksa inimest) maksti liikme- ja töötasu 3,1 mln kr. Juhatuse liikmed said õiguse märkida 124 000 vahetusvõlakirja, mis andsid alates maist 2003 õiguse omandada Baltika aktsiaid hinnaga 34,32 kr.
Meelis Milder

EESTI TELEKOM 2002: Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud hüvitised olid 3,25 mln kr.
Jaan Männik

HANSAPANK 2002: Kümneliikmelise juhatuse palk oli ligi 11 mln kr. Aktsiaoptsioone juhatusele ei väljastatud.
Indrek Neivelt

HARJU ELEKTER 2002: Juhatuse esimees Andres Allikmäe töötab firmas peadirektorina. Juhatuse liikmetele eraldi tasu ei maksta.
Andres Allikmäe

MERKO GRUPP 2002: Juhatuse nelja liikme brutotöötasu oli 1,398 mln kr. Tegevjuhi Tõnu Toomiku brutotöötasu ulatus 539 000 kroonini.
Tõnu Toomik

NORMA 2003: Juhatuse kuue liikme töötasu oli 7,173 mln kr. Juhatuse liikme lepingu alusel on töösuhte lõpetamisele ettenähtud hüvitis 0 -12 kuu töötasu.
Peep Siimon

TALLINNA KAUBAMAJA 2003: Juhatuse esimehe Raul Puusepa töötasu koos sotsiaalmaksuga oli 488 700 krooni.
Raul Puusepp