Eesti maavarade kaart -
Fosforiidi kaevandamine Eestis – ei või jah? Viimase ligi saja aasta vältel on Eestis fosforiidi ümber lõõmanud palju kirgi. Kord on selle kaevandamist peetud rikkuse allikaks, kord aga ebaotstarbekaks ja ohtlikuks. Nõukogude ajal eestlaste õudusunenäoks muutunud fosforiit pole iseenesest midagi hirmsat ega kahjulikku. See on üks Eesti maapõue rikkustest, mida kaevandati Eesti Vabariigis juba 90 aastat tagasi. Siis alustas Maardu lähedal Ülgasel tööd esimene allmaakaevandus. Vähem kui paarikümne aasta jooksul toodi Ülgasel maapinnale 107 000 tonni fosforiiti, millest valmistati fosforiidijahu väetise jaoks. Ent 1930. aastate keskel otsustati rajada Eestisse kaasaegne fosforiiditööstus. Märtsis 1940 avatigi uus Maardu kaevandus ja tehas, mille masinad tulid Saksamaalt. Nõukogude ajal fosforiidi kaevandamine jätkus - nüüd aga keskkonda hävitavalt ja röövellikult. Suurema õnnetuse hoidis ära fosforiidisõda - ulatuslik rahva protest 1980. aastate keskel. Milline on aga fosforiidi tulevik Eestis? Küsimustele vastavad Viru Keemia Grupi arendusjuht Jaanus Purga ning akadeemik Anto Raukas.
Avalehele
42 Kommentaari
Loe veel: