Aivar Juhanson
“Me oleme maailma kõige silmakirjalikum rahvas”, ütles noor mustanahaline Iraagi missioonilt naasnud naissõdur dokumentaalfilmis “Tätoveeritud turmtules” – ta oli lõpuks aru saanud, kellele see sõda tegelikult kasu toob ja kui kama on neil kasulõikajatel rindele saadetud kahurilihast. Sedasama silmakirjalikkust on briti juut Sacha Baron Cohen (37) Ameerikamaal juba aastaid paljastanud, esinedes ekraanidel cool’i Ali G, naiivse Borati ja nüüd siis näkkukargavalt über-gei Brünona. Tallinnas esilinastus film möödunud reedel. Nõks on ikka sama – käitudes ise ignorantse ja eelarvamustest tagakiusatud puuslikuna, lähevad ka teised mänguga kaasa.


Brüno tahab saada kuulsaks, kuulsamaks kui kõige kuulsam austerlane Hitler, kes “oli paras bitch”. Ta tunneb hingesidet Jeesuse ja Gandhiga, sest “me kolm näeme kõik alukates head välja”. Talle ei piisa sellest, et ta on Austria esimene buliimik. Ta suundub kuulsuste mekasse, Ameerikasse. Kaasas ustav assistent Lutz (Gustaf Hammarsten), kes on temasse küll kõrvuni armunud, kuid kelle Brüno parema pepu lootuses ära põlgab.


Brünol on ükskama – Hamas või hummus, Ron Paul (kongresmen) või RuPaul (drag queen).


Filmi promo juurde kuuluvad esinemised tele­sõudes, kus Cohen on alati rollis ja jahvatab sellest, kuidas Leonardo DiCaprio maalis “Mona Lisa” ning Jeesus kirjutas Piibli. Ta plaksutab esimesena oma “andekate” vastuste peale ja agiteerib publikut kaasa plaksutama. Hull tüüp.


Saaks peaaegu öelda, et talle pole miski püha, aga ei saa – Michael Jacksoni surma järel lõigati filmist välja stseen, kus popkunni õde La Toya võtab valugrimassides piinleva mehhiklase peal istet ning laseb teise alasti mehhiklase peal serveeritud sushil hea maitsta.


Tänaseks Hollywoodi staarnäitlejate hulka astunud Cohen pilkab mõistagi Brünos ka iseennast, nii nagu ta juudina Boratis juute tögas.


Brüno on kuulsuse nimel kõigeks valmis. Nagu ka need emad, kes oma lapsi telekasse või moeseeria pildistamisele sokutavad. Nad on valmis 11kilose lapse dieedile panema. Kui dieedist ei aita, siis rasvaimu? – Miks mitte. Manipuleeritud või mitte, kõige hirmuäratavam ongi, et need emad ongi selleks võimelised. Emadest kuulsuse-kupeldajad pole ju ka Eestile võõras teema.


Viimaste uudiste kohaselt planeerib “Üniversal” “Brünost” lastesõbraliku versiooni tegemist, mis vabastaks filmi R-reitingust (mis ei luba alla 18aastastel ilma täiskasvanuta kinno tulla ja jätab stuudio magusast teismelistepubliku rahast ilma).


Eestis ei pääse alla 14aastased filmi vaatama (sama reitingut kandis ka “Brüno” eelkäija “Borat”). Kas see äkki liiga leebe reiting pole filmile, kus mehe peenis suures plaanis tantsu lööb, uurin Forum Cinemase levijuhilt Timo Dienerilt: “Eesti kinolevi kõige karmim reiting on K-16, millega on siinmail õnnistatud selliseid torture-porn õudukaid, nagu “Saag” ja “Hostel” ning nende veelgi verisemad järjed.”


“Piire kõvasti kompav ning aeg-ajalt neid ka ületav teravmeelne komöödia ei ole ära teeninud sama kõrget ja ranget vanusepiirangut kui toorest, sadistlikust vägivallast kubisevad teosed.


Lisaks on vähemalt Forum Cinemase kodulehel lisatud filmi juurde märge, et seda ei soovitata nõrganärvilistele. Samuti on välja toodud loetelu, et filmis esineb alastistseene, seksistseene ja keskmisest vängemat keelekasutust. On piisav alt informatsiooni, mille põhjal kinokülastaja saaks otsuse langetada.”


Mina julgen seda soovitada kõigile neile, kes on hakanud uskuma, et kuulus olemine ongi karjäär ja on selle pärast kaalunud Playboy kaanel alasti poseerimist, “Unistuste printsessis” vms osalemist.


Aga neil, kellel pelgalt mõte meestevahelisest sugulisest läbikäimisest okserefleksi vallandab, oleks targem “banaalsetest anaalperversioonidest” tõesti eemale hoida. Oleks muidugi tore, kui narrirolli kanda võtnud Cohenil õnnestuks panna homofoobe mõtlema selle üle, mis on päriselt ohtlik ja mis ei ole seda mitte.