Furgoonisugemetega sõiduauto
1992. aastal Opel Kadett Combo üks esimesi autosid, millega ma juhiloa saamise järel iseseisvat juhikarjääri alustasin. No oli see vast loom! Combo oli tavalise Kadeti peale ehitatud akendega pirukakäru, aga traagelniidid paistsid sama kaugele kui auto isegi. Tagatipuks sisaldas Compo kõigile opeliomanikele hästi tuttavaid, aga teistele arusaamatuid nippe. Näiteks kuidas lülitada sisse tagurpidikäiku? Ise ma ei suutnudki tulla selle peale, et käigukangi ümber olev krae tuleb enne üles tõsta.
Pensionieelikust mootor
Vahepeal on aeg edasi läinud ja 2003. aasta Opel Combo Tour tundub juba päris viisakas. Disainerid on võimaluste piiris endast parima andnud ja väikeauto Corsa baasil loodud sõiduk on mõne nurga alt vaadatuna isegi ilus. Aga point on hoopis muus. Combo Tour on uusim sõiduk liigist "just see, mida inimesed tegelikult vajavad" – palju ruumi hädapäraste mugavustega.
Esimesed kilomeetrid Combo Touri roolis midagi üllatavat ei paku. Linnakiirustel on masin meeldivalt vaikne. Keskmise koolivõimla mõõtu furgoon – uups, salong– juhi selja taga on korralikult polsterdatud ja ei võimenda iga krõbinat haamrilöögile sarnanevaks kolakaks (nagu plekkfurgoonides nii tavaline). Maanteel aga varjutab tuulemühin kõik muud helid.
Samuti osutub jõuallikas erakordselt tuimaks ning veidralt "pikad" käigud teevad kiirendusvõime nullilähedaseks. Kaubik (seda ju Combo päritolult on) ei peagi evima sportautolikku dünaamikat. Mina kasutasin Combo 520kilosest kandevõimest ära heal juhul 90 kilo. Aga mis saab siis, kui kõik see lubatud pool tonni pardale tõsta?
Ei tea. Vana kaheksaklapiline bensiinimootor enam "päris" sõiduautole ei sobi ja on nüüd saadetud Combole pensioni välja teenima. Aga ei tule seegi hästi välja. Kui te valiku ees seisate, võiks diislit väga tõsiselt kaaluda.
Sobib kasvõi öömajaks
Vaatamata sugulusele väikeautoga pole Combos ruumikitsikust karta. Mõned enamsentimeetrid laiust ei teeks küll paha, siis saaks ka keskmise tagaistme täismõõduliseks teha. Jala- ja eriti pearuumi jagub seevastu hulgi ja jääb ülegi. Ent probleemiks on sisenemine-väljumine. Lükandukse konstruktsioon teeb tagumise ukseläve väga kõrgeks ja autosse tuleb ronida umbes nagu vanni. Suvel kerge riidega pole häda, aga talvel, kui veel maa libe ja auto sopane, pole ülesanne sugugi kergete killast. Mis küll takistas inseneridel autopõrandat kasvõi kümme sentimeetrit ülespoole tõstmast? Raskuskese oleks muidugi tõusnud, aga Combo suhteliselt stabiilne kurvisõit lubaks arvata, et midagi hirmsat poleks juhtunud. Kuhu on küll jäänud saksa inseneriloomingu lõpetatus ja läbimõeldus?
Sama võib küsida mujalgi. Combo küljepeeglid on suured nagu kaubikutel ikka. Paraku tõuseb neist vähe tulu. Teepeenardest ja kõrvalsõiduradadest saab perfektse ülevaate, kuid auto taga toimuv jääb suureks saladuseks. Miks? Sest peeglid asuvad kere ligi, Combo tagaosa aga on laienev ja ebasõiduautolikult püstiste külgedega. Ei aita ka sisepeegel, selle vaatevälja magusaima osa varjavad ära tagauksed. Väljapääsmatu olukord? Kaugel sellest, lahenduste leidmiseks ei pea olema geenius. Mis takistas peeglite paigutamist kasvõi kolm sentimeetrit väljapoole? Miks ei võiks tagauksed olla erineva laiusega või asendatud üles avaneva luugiga. Es tut mir Leid, Opel, aga konkurendid on selle peale juba ammu tulnud.
Ruumikasutuse poolest pole Combol midagi häbeneda. Välismõõtmetelt otsestest konkurentidest suurem, jääb ta neile alla pakiruumi mahus – istemevahed on see-eest aga laiemad. Pakiruumi minimaalmaht on 455 liitrit, kui aga kõik võimalikud nipid ära kasutada, on tulemuseks 2,32kuupmeetrine furgoon. Istmete kokkuklappimine käib klassikalisel viisil – padi üles, peatoed ära, seljatugi alla. Moodustuv põrand on ühtlaselt tasane ja nii suur, et hädapärast kohandub Combi kasvõi öömajaks.
Opel Combo Tour 1.6
Mootor (cm3/hj) | 1598/87 |
Pikkus/teljevahe (mm) | 4322/2715 |
Tippkiirus (km/h) | 164 |
Aeg 0-100 km/h (s) | 14,0 |
Tühimass (kg) | 1210 |
Pakiruum (l) | 455-2320 |
Keskmine kütusekulu (l/100 km) | 7,8 |
Hind alates (kr) | 172 900 |
