Garri Kasparov: “Venemaa on maffiariik”

Ekspressile antud eksklusiivintervjuus kinnitab maailmanimega maletaja ja Venemaa tuntuim teisitimõtleja Garri Kasparov (44), et Berezovski on Kremlile kasulik, et Hodorkovski ei pääse türmist enne Putini režiimi langemist ja et presidendiks pürgiv Medvedjev on lihtsalt Kremli propagandatoode.

Te olete oma esinemistes korduvalt öelnud, et Venemaal ei ole demokraatiat. Kas usute, et Venemaa poliitiline olukord võib mingil hetkel hakata muutuma?

Putini niinimetatud võimuvertikaali ehitamise tagajärjel on Venemaal sattunud praeguseks ohtu demokraatliku riigikorralduse alused. Kõigepealt likvideeritakse sõnavabadus, siis kaotatakse normaalne valimissüsteem – olukord, mille tunnistajaks meil tuli olla viimaste Riigiduuma valimiste ajal. Putini režiim on muutnud Venemaa hapra demokraatia efektiivselt toimivaks maffiariigiks. Praegune stabiilsus – see on ju kõigest müüt, mille taha üritatakse peita tervet lasu probleeme, millega võim ei suuda võidelda, kuna ei ole riigi ees seisvaid väljakutseid võimeline isegi mitte õigesti sõnastama.

Mulle näib, et lähiajal on Venemaal ooda­ta mitut kriisi. Kindlasti tuleb infrastruktuurikriis, sest infrastruktuur on kokku varisemas ja sellesse on vaja investeerida, kuid võimudel ei ole välja pakkuda mitte ühtki arukat programmi. Siis sotsiaalmajanduslik kriis, mis on seotud maa tohutu sotsiaalse kihistumisega. Ja minu arvamuse kohaselt on see kriis poliitiline, kui võimu juures olev eliit on muutunud piiratud korporatsiooniks. Võim lükkab ju kõikide nende probleemide lahendamise pärastiseks. See on ­hämmastav, kuid absoluutselt jäi ära kasutamata soodne sisepoliitiline, sisemajanduslik, välismajanduslik, välispoliitiline konjunktuur, mis oli Putini režiimi käsutuses selleks, et asuda lahendama riigi pikaajalise arengu probleemi. Ja ma arvan, et olukord halveneb objektiivsetel põhjustel, režiimil aga puudub harjumus reageerida tõsistele probleemidele – ning see laguneb varem või hiljem.

Millise hinnangu annate presidendikandidaat Dmitri Medvedjevile? Kas ta parandab suhteid läänega?

Tegelikult kuulub troonipärija Dmitri Medvedjev sama tüüpi inimeste hulka nagu ka Vladimir Vladimirovitš. Nendevahelised stilistilised erinevused – jäik Putin, liberaalne Medvedjev – ei ole midagi enamat kui PR-toode. Dmitri Medvedjevi meeskonna paneb kokku Putin; tema kujul ei ole tegemist iseseisva tegelasega. Pärast Medvedjevi presidendiks valimist hakkab riiki valitsema võimurühm, mille mitteformaalseks liidriks saab Vladimir Putin.

Rahvusvahelisel areenil hakkab Medvedjev tegema sedasama, mida tegi oma kahel ametiajal Putin – esindama Vene oligarhide ja super- korporatsioonide huve. Sellepärast ei tasu Läänel oodata, et Medvedjev hakkaks tegema Venemaa rahvusvahelises poliitikas mingeid muudatusi. Võimalik, et tema väljaütlemised ei ole nii radikaalsed, sest liberaali imago kohustab olema Läänele vähemasti sõnades lojaalne.

Kui tugev on Venemaa majandus ja kui kaua suudab Venemaa oma loodusvarade kaudu mõjutada naaberriike ning Euroopa Liitu?

Praegusel hetkel on Venemaa faktiliselt taganenud oma majanduse mitmekülgsest arendamisest ja teinud panuse “toorainesektorile”. Seejuures püüavad võimud mitte üksnes võtta maksimumkasumit energiaturu soodsast konjunktuurist, vaid kasutada naftat ja gaasi ära kui kaalukaid poliitilisi argumente eesmärgiga laiendada oma tegevust SRÜ riikides ja Euroopa suunal. Enamgi veel – nad käisid välja “energiaüliriigi” idee, mis peaks lisama veelgi argumente “kütusešantaaži” ja nafta-gaasi “ründava poliitika” kasuks. Ning Euroopa riikide häda on siin selles, et neil ei õnnestu kuidagi ületada sisemisi vastuolusid ja astuda ühise rindena sellise diktaadi vastu. Venemaa juhtkond aga kasutab seda aktiivse lt ära, arendades eranditult kahepoolset koost &a mp;o uml;öd ja lükates kategooriliselt tagasi Euroopa Energiaharta põhimõtted.

Ja mida te arvate Eesti majanduse edusammudest?

Pärast iseseisvuse saavutamist orienteerus Eesti ümber Läänele ja suutis ehitada oma majanduse ümber kooskõlas turumajanduse põhimõtetega. On teada, et Eesti koos Läti ja Leeduga edestas majanduse arengus Venemaad ka nõukogude ajal umbes 15–20 protsenti. Iseseisva riigina eksisteerimise aastatel on Eesti majandus näidanud muljet avaldavaid tulemusi. Tänu arukale majanduspoliitikale ja tugevatele institutsioonidele õnnestus teil saavutada pretsedenditu majanduskasv ja sellega samal ajal ka stabiilsus.

Minu hinnangul soodustab majanduse edukust suhteliselt vähene riiklik reguleerimine. Kiired reformid on andnud tulemusi. Struktuuriliste ümberkujunduste sügavuse ja kvaliteedi osas paistab Eesti teiste Euroopa Liidu uustulnukate seas selgelt silma.

Vene-Eesti suhted on teravad. Kus peituvad teie hinnangul teineteise mittemõistmise ja teatava vaenulikkuse juured?

Minu arvates tuleb teha vahet Venemaa praeguse juhtkonna ja inimeste suhtumises Eestisse. Meie rahvad on traditsiooniliselt suhtunud üksteisesse lugupidamise ja poolehoiuga. Peale selle tegutsesid Venemaa ja Eesti demokraatlikud jõud 1980.–1990. aastate paiku üheskoos loosungi all “Meie ja teie vabaduse eest”. Kahjuks jäi Vladimir Putini ja tema “jõustruktuuride” võimuletulekuga peale vastanduv vaim, mis on muutnud meie riikide vahelised suhted oluliselt keerulisemaks. See on paljuski tingitud Venemaa suurenevast ekspansioonist – tegelikult küll “võimule ustavate” äristruktuuride omast – piirnevate riikide majandusse, nende püüdlusest taastada kontroll “postsovetliku ruumi” üle. Kuigi loomulikult ei ole jutt Venemaa sõjalisest sekkumisest naabrite asjadesse, vaid tema monopolide püüdlustest allutada endale Euroopa riigid majanduslikus mõttes.

Mis puudutab teisi meie suhteid komplitseerivaid tegureid, siis tuleb nimetada “ajaloolise mälu” probleemi. Hiljutised pronkssõduri ümber toimunud sündmused näitasid vastastikuse mõistmise puudumist.

Kas teie arvates käitus Eesti valitsus õigesti, kui teisaldas pronkssõduri?

Venekeelsed kodanikud, eriti need, kes on orienteeritud Nõukogude impeeriumi minevikule, hindasid nimetatud sündmusi kui kindaheitmist “Suure Isamaasõja võidule”, Eesti võimud käsitasid monumendi mahavõtmist “totalitarismi sümbolist” vabanemisena. Mulle näib, et nii ühele kui ka teisele poolele tuleks kasuks, kui unustataks vanad solvangud ja vastuolud. Venekeelsetel tuleks aktiivsemalt integreeruda tänapäeva Eesti ellu ja ühes sellega ka ühinenud Euroopasse, aga teie juhtkonnal – teha kõik, et “tiitliteta” elanikkond ei tunneks, nagu oleks nende õigusi riivatud.

Kui rääkida sellistest persoonidest nagu Mihhail Hodorkovski ja Boriss Berezovski, siis kas nad on teie arvates poliitilised ohvrid?

Minu hinnangul ei määra Hodorkovski karistusaega kohtuotsus, vaid Putini võimuloleku aeg. Putini režiimi kollaps toob igasuguse kahtluseta kaasa ka JUKOSe asja ülevaatamise.

Õigussüsteemi omavoli Hodorkovski ja Lebedevi suhtes on minu arvates kõnekas näide, kuidas funktsioneerib Venemaal kõikide tasandite võim.

Berezovskiga on olukord hoopis teistsugune. Tema kõneleb praeguse võimuga üht keelt. Boriss Abramovitš aitas praegusel presidendil võ ;imule pääseda, nüüd aga, kui ta on Kremlist pagendatud,& ; ;nbs p;valmi stab ette paleepööret ja finantseerib opositsiooni, on temast saanud Kremli PR-mänguritele erakordselt kasulik inimene. Võimudele on soodne omada sellist vaenlast, kusjuures pole üldse oluline, kas see, mida räägitakse, vastab ka tõele.

Kui te ei ole nüüdisaegsel Venemaal nii paljude asjadega nõus, kas teil ei ole tulnud tahtmist Venemaalt ­lahkuda?

Mina ei kavatse oma vabal tahtel Venemaalt kusagile minna.

Mis te arvate, kas Venemaast võib kunagi saada Euroopa Liidu ja NATO liige?

Praegu on Venemaa kujul tegemist riigiga, kus on kõige tihedamal moel põimunud ühte Euroopa ja Aasia traditsioonid, millel lasub lisaks kõigele muule veel totalitaarne nõukogude minevik. Kõik see kujutab endast tervet vasturääkivuste ja probleemide pundart, kui pidada silmas venelaste maailmavaatelisi ja välispoliitilisi prioriteete. Ainus, mida öelda saab, on see, et Euroopa suuna propageerimise Venemaal katkestas “Putini meeskond”. Veelgi enam, praegu süvenevad Venemaal soodsa majanduskonjunktuuri najal natsionalistlikud ja isolatsionalistlikud meeleolud, on täheldatav nostalgia imperiaalse mineviku järele. Seejuures on koguni eliit lasknud ennast pimestada suurriiklikust ideest ja kuulutab üha sagedamini oma mitte üksnes majanduslikke, vaid ka poliitilisi ambitsioone väljaspool riigi piire. Sellepärast ei tasu lähiaastail Venemaa astumist Euroopa Liitu ja ­NATOsse ilmselt oodata – pooled ei ole selleks lihtsalt valmis. Lisaks sellele ei saa välistada, et nendevaheline konfrontatsioon kasvab koos “Putini meeskonna” edasise energeetilise ekspansiooniga Lääne turgudel. Pealegi võib komistuskiviks saada ameeriklaste raketikaitsekilp. Kuid sellele vaatamata ei kiirustaks ma arvama, et Venemaa on Euroopa ühiskodu jaoks kadunud. Vektori suund võib muutuda ja meie riik pöörduda tagasi Euroopaga koostööle. Seda eriti juhul, kui eurooplastel jätkub tarkust mitte samastada Venemaad praegu siin valitseva autoritaarse režiimiga.

Äsja loobusite Venemaa presidendiks kandideerimisest. Miks? Ja millised sihid on teil nüüd?

Ma olen teinud kõik, mida ma sain praegusel hetkel teoreetiliselt teha. Presidendi­valimiste kandidaadiks seadmiseks oli vaja kuni 18. detsembrini korraldada algatusrühma koosolek ning teavitada sellest keskvalimiskomisjoni viis päeva ette. Meil ei lastud koosolekut korraldada. 7. detsembril kirjutasime alla kino Mir saali üürilepingule, et koosolek seal pidada; sealsamas olid toimunud veel kahe üksikkandidaadi koosolekud. 8. detsembril informeerisime sellest keskvalimiskomisjoni, aga 10. detsembril öeldi meile saali üürileping üles. Me üritasime veel paaris kohas, sest Moskvas ei ole põhimõtteliselt just eriti palju saale, mis mahutaksid 500 inimest, kuid kõik meie üritamised põrkusid lihtsale reaktsioonile: ruumid on, aga mitte Kasparovile.

Kandidaat, kelle selja taga ei ole ühtki Riigiduumas esindatud parteidest, peab 16. jaanuariks koguma kaks miljonit allkirja. Kusjuures nende kogumise tingimused, mis on reguleeritud uute seadustega, muudavad selle protseduuri sama hästi kui mõttetuks. Ühest regioonist ei tohi olla üle 50 000 hääle ning lubatud kehtetute allkirjasedelite hulka on vähendatud 25 protsendilt 5 protsendile. On selge, et sellises olukorras – seda enam, et suurem osa ajast langeb uusaastapidustustele – on võimatu koguda vajalikku hulka allkirju, või siis tuleks suurem osa nendest võltsida.

Kuid meile andis see võimaluse käia seaduslikel alustel ukse tagant ukse taha. Me valmistasime ette suure hulga agitatsioonilist materjali, DVD minu esinemistega, tr& ;uum l;kiseid. Minu poolehoidjad teadsid, et olgu või ainult 100 000 – 120 000 inimest, kuid need on reaalsed inimesed, kes võivad meiega ühineda, osaleda meie aktsioonides. See tähendab, et me tahtsime tegutseda selle kuu jooksul maksimaal­se efektiivsusega, et täiendada meie pooldajate ridu ja aidata kaasa omamoodi võrgustiku loomisele. See just hirmutaski võime. Nad ei saanud lubada, et “teisitimõtlejad”, keda miilits ja OMON ajavad tänavaürituste ajal laiali ja arreteerivad väljamõeldud ettekäänetel, said inimestega täiesti legaalselt suhelda ja selgitada neile oma seisukohti.

Aga ma arvan, et me peamegi oma ressursse kasutama selleks, et presidendikampaania raames proovida mobiliseerida oma poolehoidjaid.

Mida te arvate kuulsast Eesti maletajast Paul Keresest?

Olen temast päris üksikasjaliselt kirjutanud “Minu suurte eelkäijate” teises köites.

Garri Kimovitš Kasparov

* Sündinud 13. aprillil 1963 Bakuus.

* Maleajaloo 13. maailmameister.

* 1980 – rahvusvaheline suurmeister.

* 1985 – teeneline meistersportlane.

* Aasta parima maletaja auhinna, nn male Oscari võitja aastatel 1982, 1983, 1985, 1986, 1987, 1988, 1995, 1996, 1999, 2001 ja 2002.

* 1985. aastast on Kasparov olnud järjepidevalt FIDE edetabelite tipus: 1. jaanuariks 2006 tõusis ta ELO-koefitsiendiga 2812 esikohale, arvati aga FIDE reeglite kohaselt edetabelist 1. aprillil 2006 välja, kuna ei olnud eelneva 12 kuu jooksul osalenud ühelgi turniiril.

* Septembris 2007 esitas koalitsioon Teine Venemaa Kasparovi 2008. aasta märtsis toimuvatel valimistel presidendikandidaadiks. Detsembris loobus ta kandideerimast.