Maalehe artiklis “Metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha” heideti välja süüdistus, nagu teeniks Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt veetav projekt “Vääriselupaikade inventuur Eestis” Nord Stream 2, seega Gazpromi ja seega Kremli huve. Väide oli, et Gazprom kaitseb oma positsiooni fossilkütuste turul ja seega muudab Eesti riigimetsast vääriselupaiku otsides raskemaks Eesti metsasektori tööd, kuna biomass on peamine konkurent maagaasile ja naftale.

Etteheite tuumaks oli väide, et rahvusvahelisi keskkonnaprojekte rahastav Saksa fond BaltCF (The Baltic Sea Conservation Foundation) on läbi fondi kapitali annetaja Gazpromi kontrolli all ja sõltub Gazpromi rahast.

Samale seosele vihjas juba suvel ka Ekspressis ilmunud arvamusloos "Miks Gazprom Eesti metsi kaitsta tahab?" Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul. Nendes artiklites ja mitmetel avalikel üritustel levitatud väited põhinevad eeldusel, et fond BaltCF tegutseb selleks, et edendada fossiilkütuste tootjate huve ning rünnata Eestis metsasektorit, mis on neile konkurendiks tõusmas.

Ekspress tegi intervjuu BaltCF fondi juhtkonnaga. Vastasid fondi juhatuse esimees ja fondi asutaja World Wildlife Fundi Saksa haru esindaja Alfred Schumm, fondi juhatuse liige ja tuntud keskkonnaorganisatsiooni Bund für Umwelt und Naturschutz (Friends of the Earth) Deutschland esindaja Jörg Schmiedel ja fondi tegevjuht Katarzyna Fidler.

Alfred Schumm (AS): Seda on raske kommenteerida, sest sel pole mingit seost reaalsusega. Tavaliselt me palume sellise info levitajatelt faktikontrolli. See versioon põhineb üksnes muinasjuttudel.

See meenutab mulle vandenõuteooriaid ja müüte koroonaviirusest, nagu see oleks salapäraste tegelaste poolt levitatud, et haarata ühiskonnas võimu. See on sama hull.

Avalehele
49 Kommentaari
Loe veel: