Tegelikult oli Tallinna 21. keskkooli lõpetanud ja sealt Tartu ülikooli bioloogiat õppima suundunud Erkki Truve tahtnud saada terioloogiks ehk imetajate uurijaks. Koolipoisina ja esimese kursuse tudengina aitas Truve koostada Eesti imetajate atlast. Käsmu metsas ootasid nelja jala ja pika sabaga varustatud põhjust kokku plaksatada 60 Truve paigaldatud rotilõksu.
Kõige enam juhtusid päevalilleõlis praetud maitsvat, kuid saatuslikult serveeritud leiba maitsma punaka karvaga leethiired, meenutab Truve terioloogiliste andmete kogumist.
See oli päris bioloogia, aga üks vanema kursuse tudeng (“Sattusime temaga koos ühel õhtul ühikas viina jooma!”) rääkis rebasele avastusitõotavatest tuultest geneetikas.
Truve jättis oma rotilõksud sinnapaika, lõpetas ülikooli geneetikuna ja siirdus Tallinna, akadeemik Endel Lippmaa juhitavasse KBFIsse, kuhu Mart Saarma oli rajanud molekulaargeneetika labori.
Saarma laudakäidud idee loomageenide kasutamisest taimede viirusekaitses osutus Truvele trumpässaks. Kui katsed Akadeemia 23 keldris lõppesid, selgus, et muundatud genoom ei anna taimedele sajaprotsendilist kaitset kõikide viiruste vastu, aga üldiselt suurendab taimede kaitsebarjääri küll.
Helsingisse, sealset Biotehnoloogia instituuti juhtima siirdunud Saarma pani asjast huvituma Kemira. Soome agrokeemiafirma kulutas pool miljonit soome marka: maksis teadlastele idee eest, rajas Kesk-Soomes põldkatsed kartulitaimedega ja registreeris patendi.
Transgeenset kartuliistandust Truve oma silmaga ei näinudki, aga põhjanaabrite juures käis ta sel ajajärgul, kui kopikatest sendid said, väga tihti, Saarma juures töötamas.
Oli ka teine põhjus: KBFIs nappis tol ajajärgul teadusetegemise vahenditest.
Nii sõidutas Truve väikeste ratastega õllekärul Tallinna sadamas laevalt maha Saarma antud varustust. Näiteks artiklikoopiate virnu, ensüümituube ja ka tinakarpidesse peidetud radioaktiivseid isotoope.
Õnneks puudusid tollil Geigeri loendurid ja Truve ei pidanudki selgitama, et isotoopidega ei tee ta mitte äri, vaid need on vajalikud molekulide nähtavaks muutmiseks.
Mundrikandjates äratasid kahtlusi hoopis tühjad, prantsuse päritolu moosipurgid. “Tühjad purgid, võimatu, näidake!” hüüdis toll.
Truve näitas, kahtlused hajusid ja KBFI teadlased said purkidesse kasvama panna katsetaimed.

Lisaks Kemiralt saadud paarile tuhandele margale andis õnnestunud eksperiment rotigeenidega Erkki Truvele artikli tunnustatud ajakirjas Biotechnology (1993, koos paljude kaasautoritega) ja doktorikraadi (1996).
Sandaalid varba otsas, lühikesed püksid jalas, istub tehnikaülikooli geenitehnoloogia professor Erkki Truve KBFIs oma kabinetis ja loetleb põhjusi, miks Kemiral kadus lootus muundatud genoomiga taimede viiruskaitse patendist kasu lõigata ja firma patendi teadlastele tagasi andis.
Üheksakümnendate keskel kuulutasid rohelised geneetiliselt muundatud taimed keskkonnaohtlikeks. Euroopa toiduainetöösturid, kes polnud geenitehnoloogiasse investeerinud, ühinesid vastasseisuga. Jutud inimese kloonimisest tekitasid hirmu lihtrahvas.
Molekulaarbioloogia pole kaugeltki kõikvõimas.
“Võta käsile rahvuslik projekt!” soovitas väliseestlane Ottawast, biokeemia professor Illimar Altosaar. Väidetavalt ei taha talumehed kodumaist päritolu Sangaste rukist kasvatada, sest liiga pika kõrre tõttu see lamandub.
Altosaar soovitas Truvel muundada krahv Friedrich Bergi aretatud Sangaste rukis lühikõrreliseks.
“Transgeenset rukkitaime pole tänaseni õnnestunud luua,” võtab Truve kokku edutult lõppenud ürituse. Aga eksperimentaalbioloogia instituudi teadlased said lühikõrrelise rukki klassikaliste aretusmeetoditega kätte, lisab ta.
Eesti poodides geneetiliselt muundatud köögivilju müügil pole, kuigi seadused seda lubaksid, aga Truvet muudkui kutsutakse rääkima transgeense söögipoolise ohtlikkusest.
“Kõik see, mis poodi jõuab, pole ohtlik,” kõneleb Truve siis rahvale.
Aga oma tudengitele (tehnikaülikool võtab igal aastal geenitehnoloogiat õppima 25 inimest) räägib ta, et kümne aasta pärast pole nende valitud eriala lihtsalt üks paljude seast, vaid geenitehnoloogia saavutused on sama igapäevased kui personaalarvuti rakendused praegu.