* Ta lubas esitada kõikehõlmava füüsikateooria, mis kirjeldab põhimõtteliselt tervet universumit algusest lõpuni. Või vähemalt kindlalt näidata, et selline teooria eksisteerib.

* Ta kirjutas sellest kaks bestsellerit – "Aja lühilugu" (A Brief History of Time, 1988) ja "Universum pähklikoores" (The Universe in a Nutshell, 2001). Esimesest raamatust ilmus juba 1993. aastaks USAs 40 uustrükki ja ta püsis 237 nädalat Sunday Timesi edetabelis, mis läks kirja Guinnessi rekordina. Ja need on väga keerulisi füüsikanähtusi selgitavad teosed! Raamatud tegid mehest miljonäri.

* Juba 1962. aastast põeb Stephen Hawking rasket haigust. Amüotroofiline lateraalskleroos ehk Lou Gehrigi tõbi aheldas teadlase ratastooli. 1985. aastal pidi ta veel läbi tegema operatsiooni, mille tagajärjel muutus kõnevõimetuks. Välismaailmaga suhtleb Hawking arvuti ja kõnesüntesaatori abil.

* Briti Cambridge'i ülikoolis on ta täpselt samal matemaatikaprofessori kohal Lucase õppetoolis, mida 17. sajandil pidas Sir Isaac Newton. Ta sündis täpselt 300 aastat pärast Maa kerakujulisuse avastaja Galileo Galilei surmapäeva. Harvad pole ka võrdlused relatiivsusteooria isa Albert Einsteiniga.

Hoop ajaloost

Kõik eelnev kokku on Hawkingist teinud – vähemalt meediapeeglis – poolhullu kangelase, kes võitleb iga päev julma looduse ja halastamatu ajaga. Kes rühib vapralt oma teooriatega edasi ja kõige kiuste ehk näeb nende võidukäiku veel oma eluajal.

Kaamerad ja mikrofonid jooksid tormi halvatud õpetlasele, kelle arutlused sõitsid enamikul inimestest kõrgelt üle pea, aga kelle positsioon Maailma Suurima Teadusemehena tundus vaieldamatu. Bill Clinton kutsus teda enne 2000. aasta vahetust Valgesse Majja, pidama milleeniumiloengut. Larry King kutsus teadlase oma saatesse. Kõige krooniks osales ta ühes Simpsonite multikas.

Kuid viimasel ajal Hawkingil enam ei vea.

Kogu särast hoolimata on ta ilmselt maailma hilisajaloos kuulsaim teadlane, kes ei ole saanud Nobeli preemiat. Nii kummaline, kui see ka pole, eeldab Nobeli teaduspreemia saamine avastuse tegemist, mida on tõestatud näiteks katsete või vaatluste abil. Hawkingi kõikehõlmaval teoorial tõestust ei olnud.

Briti Sunday Times Magazine kirjutas veebruari lõpul, et küsimus pole isegi selles, kas Hawking tuleks panna ühte ritta Galilei, Newtoni ja Einsteiniga. Ja mitte selles, kas Hawking on suurim teadlane maailmas, Suurbritannias või ainult Cambridge's. "Ta ei ole isegi oma teaduskonna parim."

Füüsikateooria tähtsaima praegu elava arendajana nimetab leht hoopis kedagi Ed Wittonit. Peale teiste füüsikute pole temast keegi midagi kuulnud.

Hawking kaotas hiljuti ise usu sellesse, millest on kantud tema raamatud –  kõikehõlmava ja maailma tervikuna kirjeldava teooria võimalikkusse. See on seotud ühe teise teadlase –  läinud sajandi algupoolel tegutsenud sakslase Kurt Gödeliga. Teise maailmasõja eel natside eest Ameerikasse põgenenud mees näitas 1931. aastal, et on olemas selliseid matemaatilisi võrrandeid, mida isegi ükskõik kui võimsa arvutusmasinaga pole võimalik ära tõestada.

Sisuliselt peaks Gödeli töö tähendama, et ka füüsika vahenditega pole võimalik luua lõpuni kõikehõlmavat teooriat, või vähemalt ei saa seda tõestada. Et alati jääb veel üles küsimusi, mida lahendada.

Gödeli teooriate suunalt ründasid konkurendid Hawkingit pikka aega suurema eduta. Kuid mullu kevadel pidas professor USAs Texase ülikoolis loengu “Gödel ja füüsika lõpp”. Seal arendas ta Gödeliga sarnast mõttekäiku füüsikas nn mustade aukude näitel ja tunnistas, et on eksinud. “Mõned inimesed saavad olema väga pettunud, kui lõplikku teooriat pole olemas.”

Hawking lisas, et kuulus ka ise varem selliste hulka, ent mõtles ümber. “Olen nüüd õnnelik, et meie otsingud ei jõua kunagi lõpule”.

Politsei uurib vigastusi

Hawkingi eraelu näib väliselt peaaegu sama keeruline kui universumi ülesehituse teooria. Kui ta veebruari lõpus Cambridge'is haiglasse viidi, tõusis ajakirjanduses jälle teema, et teadlase viimaste kuude tervisehäda taga on perevägivald, mitte kopsupõletik.

1995. aastal abiellus Hawking teist korda, oma hooldusõe Elaine Masoniga. Nüüd uurib Briti politsei Hawkingit põetavate õdede väiteid, et mehel on ilmselt abikaasa põhjustatud vigastusi. Kui Hawking haiglast välja saab, tahavad võimud temaga vestelda.

Ainuüksi magnaat Rupert Murdochi lipulaev, Briti kõmuleht The Sun on tänavu avaldanud neli erinevat stoorit, kuidas Hawking väiteid koduvägivallast küll ümber lükkab, aga tema esimene naine Jane ning noorem poeg ikkagi teadlase pärast muretsevad.

Mitmekülgne teadusemees

* Oma Valge Maja loengus osutas Hawking, et kuigi teaduse ja tehnika areng lähiajal ilmselt ei aeglustu, pole senise geomeetrilises progressioonis kasvutempo jätkumine pikaajaliselt võimalik. "Aastaks 2600 seisaks kogu maakera rahvastik õlg õla kõrval ja Maa hõõguks elektritarbimisest punaselt."

* Hawking on Eestis vähe tuntud (või vähe näidatud), aga maailmakuulsa ulmesarja "Star Trek" fänn, ning ilmus ka ise ühes "Star Trek - The New Generation" osas ekraanile. Ta mängib tähelaeval pokkerit koos holograafiliste Einsteini, Newtoni, Marilyn Monroe ja sarja ühe kangelase, android Dataga. Edasi anti aga häire. "Ma ei saanudki oma võitu kätte. Küsisin Paramounti stuudiolt, aga nad ei teadnud õiget vahetuskurssi.”

* Oma koduleheküljel pakub Stephen Hawking müüa oma spetsiaalse invajuurdepääsuga õhupallikorvi. Vitstest punutud seintega korv on heas seisukorras ja pruukimisvalmis.