Kolme õe androidversiooni kavalehelt

Lavastus kannabki nime “Kolm õde. Android-versioon”. Android on väliselt inimesega täiesti identne. Miimika, peapöörded, isegi kõne on väga sarnased ja ettevalmistamata publik ei hammusta kohe lahtigi, kes õdedest ei ole inimene.

“Näitlejatel ei olnud androidiga raske koos töötada,” ütles lavastaja Oriza Hirata. “Nad harjusid temaga nagu inimesega. Ka minul ei olnud raske – ma ei palunud näitlejailt mitte emotsioone, vaid kronometraaži jälgimist, oma kõne sekundite loendamist.” Vastasel juhul ei oleks android “jõudnud” oma repliike õigel ajal öelda.

Jaapani teatritrupp Seinendan rändab etendusega nüüd mööda maailma – Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal. Muide, lavastaja Hirata on juba viis aastat teinud eksperimente robotite kasutamisega lavastustes, kuid sedavõrd “arenenud” android – Geminoid F –, kes on oma prototüübile, reaalsele inimesele, maksimaalselt sarnane, on laval esimest korda. “Robotitega on isegi lihtsam töötada kui inimestega, sest nad ei unusta kunagi teksti ega kurda,” räägib lavastaja.

Android Ikumi kehale on paigaldatud 12 pneumoajamit, mis panevad ta hingama, silmi pilgutama, huuli liigutama, pead pöörama. Kuna näidendi peamine eesmärk oli näidata androidi suhtlemist inimestega, siis õpetasid roboti loojad “nooremale õele” kõigepealt miimikat. Seejärel mängis roboti osa läbi päris näitleja – tema liigutused võeti videosse, dešifreeriti ja Ikumi programmeeriti neid kordama. Sellepärast käitub Ikumi (Tšehhovi Irina) laval nagu elus inimene – isegi tema huulte liikumine mõjub täiesti loomulikuna.