GILD100 EDETABEL: Eesti kõige väärtuslikumad ettevõtted
1. Hansapank
Väärtus: 71 704 mln kr -20%
Finantssektor
Väärtus eelm. tabelis: 89 065 mln kr. Puhaskasum: 7565 mln kr (2006: 5062 mln kr). Omanik: Swedbank AB (100%).
EE: Kohaliku ettevõtluse lipulaeva ülekaal teiste firmade kõrval on nii suur, et lubab tal lisaks Eesti kõige väärtuslikuma ettevõtte tiitlile kanda ka siinse tabeli suurima luuseri oma. Panga väärtus kahanes mullu 17 miljardi krooni võrra. See on laias laastus sama palju nagu suurkonkurent SEB Eesti-haru väärtus.
Praegu ulbib pank finantsilma tormistes voogudes ja on sisuliselt karile ajanud oma emafirma. Hansapank annab rootslastele küll iga kolmanda krooni kasumist, kuid aktsiainvestorid pelgavad Balti majanduste uppumist ja seetõttu oli Swedbanki aktsia tänavu kaotanud börsil üle 60 protsendi oma väärtusest. Kui sama suhe üle kanda Eestisse, siis kaotab Hansapank sel aastal väärtust tempoga veidi üle 150 miljoni(!) krooni päevas...
2. Eesti Energia
Väärtus: 23 415 mln kr -5%
Kommunaalsektor
Väärtus eelm. tabelis: 24 713 mln kr. Käive: 8899 mln kr (2006: 7299 mln kr). Puhaskasum: 1267 mln kr (2006: 3229 mln kr). Omanik: Eesti Vabariik (100%).
EE: Vene luure huvisfääris? Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg teatas suvel ühes vähelevinud avalikus paberis, et "varasem traditsiooniline huvi sõjaliste projektide vastu on asendunud üha rohkem luure jaoks mittetraditsiooniliste objektidega ning esile on tõusmas äri- ehk korporatiivne luure. [-] Kaitsepolitseiamet on täheldanud välisriikide eriteenistuste huvi eelkõige energiasektoriga seonduvates küsimustes. "Atraktiivsed" on näiteks põlevkivitööstus ja sellega seonduvad tehnoloogiad, samuti erinevate energiakandjate transiidiküsimustega seonduv või tuumaenergia kasutuselevõtu võimalused."
Põlevkivi ja tuumaenergia on Eesti Energia pärusmaa. Mõlema ümber möllavad ka kired - magus keskkond spioonidele.
Üldiselt läks Eesti Energial kehvasti. Riigifirma teenis viimasel paaril aastal hiiglaslikku tulu talle riigi poolt kingitud heitmekvootide müümisest. Mullu pidi aga firma hoopis kvoote juurde ostma ja 1,5 miljardi kroonine müügitulu asendus sujuvalt 142 miljoni krooni suuruse ostukuluga. Tänavu peaks kvootide ostmiseks kuluma juba 220-275 miljonit.
Lisaks "kvoodiõnne" pöördumisele kasvasid märkimisväärselt muud kulud ning nagu neetult oli ilm soe ehk tarbijad vajasid energiat vähem. Firma puhaskasum kahanes seetõttu "vaid" 1,9 miljardi krooni võrra.
3. SEB Pank
Väärtus: 18 856 mln kr -12%
Finantssektor
Väärtus eelm. tabelis: 21 367 mln kr. Puhaskasum: 2027 mln kr (2006: 1375 mln kr). Omanik: Skandinaviska Enskilda Banken AB (100%).
EE: Swedbank rääkis veel aasta tagasi suure suuga, kui oluline on talle areng Baltimaades. SEB püsis aga vait ja tegi õigesti, sest tema aktsia kukkus tänavu börsil hulga aeglasemalt. Kuid nädalavahetuseks oli ka SEBi väärtus pankade vastu tekkinud üleüldise usaldamatuse tõttu kahanenud poole võrra.
Mullu läks SEBil väliselt veel hästi. Puhaskasum kasvas lausa 47 protsendi võrra ning ajakiri The Banker nimetas SEBi Eesti parimaks pangaks.
Rootsi omanik lasi välja vahetada ka nime: Ühispangast sai võõrapärane SEB ning telleritel jooksis seetõttu vahepeal ekraanidel kiri, et "meie panga nime hääldatakse ess-ee-bee, mitte seep".
Kuid... spread (ehk laias laastus laenu- ja hoiuintresside vahe) kahanes, kulude-tulude suhe kasvas ning hapude laenude tase hüppas üle kahe korra. Tänavu on kõrbemine vaid kiirenenud. Tuntumad pankrotistujad, nagu Peter Sedin ja Toomas Rüütmann, on seotud just SEBiga.
4. Eesti Telekom
Väärtus: 16 836 mln kr -7%
Telekommunikatsioon
Väärtus eelm. tabelis: 18 132 mln kr. Käive: 6261 mln kr (2006: 5768 mln kr). Puhaskasum: 1505 mln kr (2006: 1309 mln kr). Põhiomanikud: Baltic Tele Aktiebolag (60%); Rahandusministeerium (24%).
EE: Eesti suurim dividendimaksja. Jagas mullu omanike vahel laiali 1,3 miljardit dividende. Aasta varasemaga võrreldes oli see 69 miljonit krooni rohkem, kuid tulumaksu pidi firma tasuma kaks miljonit krooni vähem, sest Andrus Ansipi valitsus alandas tulumaksu.
Riigieelarve eelnõu ütleb, et riik kavatseb tuleval aastal saada telkost 300 miljonit krooni dividende. Kuid firma võib osutuda isegi Ansipi valitsuse päästerõngaks - juhul kui valitsus otsustab oma 27 protsendi suuruse osaluse maha müüa. Näiteks 140 krooni suuruse aktsiahinna puhul laekuks rahahädas riigikassasse 4,7 miljardit krooni.
5. Tallink Grupp
Väärtus: 11 070 mln kr -18%
(periood 01.12.2006-30.11.2007)
Transport
Väärtus eelm. tabelis: 13 464 mln kr. Käive: 11 134 mln kr (2006: 8316 mln kr). Puhaskasum: 937 mln kr (2006: 1537 mln kr). Põhiomanikud: Infortar (39%); Nordea Bank Finland (9,6%); ING Luxembourg (9,4%); Citibank (7,3%).
EE: Röstriskandaalile järgnenud mainelangus mõjub ilmselt senini. Hiljuti raporteeris Helsingin Sanomat, et Tallink Silja kaotas 12 kuuga Soome-Rootsi liinidel 370 000 reisijat. Turgu võitis aga suurkonkurent Viking Line.
Samas tunnistasid kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit Tallinki Eesti kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks.
Tallinki nimi laieneb jõudsalt hotellinduse ja taksonduse vallas. Tegelikult on need ärid laevafirmast eraldi ning kuuluvad Enn Pandi ja tema lähikondlaste firmale Infortar, mille kasum ületas Tallinki oma "vaid" veidi üle kahe korra... Ent kui Tallinki kasum tekkis reaalsest majandustegevusest, siis Infortari oma suuresti mängudest paberil ehk vara ümberhindlusest.
6. Olympic Entertainment Group
Väärtus: 8269 mln kr -21%
Meelelahutus
Väärtus eelm. tabelis: 10 488 mln kr. Käive: 2517 mln kr (2006: 1659 mln kr). Puhaskasum: 381 mln kr (2006: 389 mln kr). Põhiomanikud: Hansa Assets (51,6%); Hendaya Invest (27,2%).
EE: Taevas pole piiriks. Sellenimeline rokkooper tuleb esiettekandele Saku Suurhallis kahe nädala pärast, kui Olympic Casino peab 15 aasta juubelit. Palju õnne!
Kuid see on pidu katku ajal, sest kasiinoäri tulud on Eestis kõvasti kukkunud. Ilmselt hakkab OEG üha rohkem sõltuma tuludest välismaal. Lisavõimalusi võib anda uus hasartmänguseadus, kui Riigikogu julgeb seadustada OEG soovid internetis mängude korraldamisel.
Kui varem kiruti meedias, et mängupõrgud röövivad inimeste raha, siis nüüd kirjutatakse pidevalt, et meeleheitel inimesed käivad hoopis kasiinosid röövimas.
Ettevõtte suuromanik Armin Karu on kaotanud võrreldes mullusuvise tippajaga 5,8 miljardit krooni.
7. BLRT Grupp
Väärtus: 6639 mln kr +16%
Metallitööstus
Väärtus eelm. tabelis: 5728 mln kr. Käive: 4617 mln kr (2006: 3496 mln kr). Puhaskasum: 507 mln kr (2006: 402 mln kr). Põhiomanikud: Fjodor Berman (37,5%); Valeri Kovalenko (25,5%).
EE: Ainus suurettevõte esikümnes, kelle väärtus mullu kasvas. Suuromanik Fjodor Bermani osalus kallines aastaga üle 300 miljoni krooni.
Pikemalt loe lk A 26-27.
8. Sampo Pank
Väärtus: 5920 mln kr -2%
Finantssektor
Väärtus eelm. tabelis: 6016 mln kr. Puhaskasum: 651 mln kr (2006: 333 mln kr). Omanik: Danske Bank A/S (100%).
EE: Sel ajal, kui Swedbank ja SEB pidurdasid oma laienemist Eestis, tegi Sampo kõvasti reklaami ja haaras turgu juurde.
Sampo võttis tänavu suvel kasutusele ka uue sinivalge kaubamärgi, sest temast sai Danske Banki filiaal, kuid jättis nime endiseks. Samuti ei hakanud eestlased kasutama Taani IT-platvormi. Tolle käivitamine Soomes lõppes katastroofiga: pank sisuliselt seiskus ja mitukümmend tuhat taanlaste peale vihastanud klienti marssisid koos oma rahaga minema.
9. Tele2 Eesti
Väärtus: 5856 mln kr -7%
Telekommunikatsioon
Väärtus eelm. tabelis: 6326 mln kr. Käive: 1899 mln kr (2006: 1694 mln kr). Puhaskasum: 526 mln kr (2006: 481 mln kr). Omanikud: Tele2 Holding (52%); Tele2 Sverige AB (48%).
EE: Vapper ettevõte, kes ütleb reklaamideski selgelt välja, et on mobiiliturul number kaks firma. Mobiilside turg on üks väheseid, kus hinnad langevad, kuid tulud kasvavad, sest kliendid lobisevad rohkem ja kasutavad uusi teenuseid.
10. Tallinna Sadam
Väärtus: 5151 mln kr -19%
Transport
Väärtus eelm. tabelis: 6385 mln kr. Käive: 1162 mln kr (2006: 1178 mln kr). Puhaskasum: 336 mln kr (2006: 421 mln kr). Põhiomanikud: Eesti Vabariik (100%).
EE: Kõige kallim firma nende seas, kelle aruandega audiitor täiesti nõus pole. Audiitor soovitas näiteks kalli söekai maha kanda. See oleks viinud firma 340 miljoni krooni suuruse kasumi asemel 560 miljoni krooni suurusesse kahjumisse. Kui Ekspress vastuolust kirjutas, tegi sadam börsiteate, et söeterminali eluiga tuleb hinnata "30- või isegi 50aastase perspektiiviga ja selle aja jooksul võib toimuda loodetud söemahtude taastumine või siis näiteks söeterminali ala alternatiivkasutusse võtmine". Selline on konservatiivne raamatupidamine sadama moodi.
11. Tallinna Kaubamaja
Väärtus: 4971 mln kr -15%
Kaubandus
Väärtus eelm. tabelis: 5850 mln kr. Käive: 5892 mln kr (2006: 4239 mln kr). Puhaskasum: 411 mln kr (2006: 264 mln kr). Põhiomanikud: NG Investeeringud (67%); ING Luxembourg (6,6%).
EE: Kaubamaja edu taga on paljuski laenubuum. Kui kodulaenude jääk kasvas 2007. aastal 32 protsendi võrra, siis tarbimislaenud koguni 50 protsenti. Praegu on laenukraanid koomale keeratud, kuid globaalne kriis pole eestlasteni jõudnud ja möödunud nädala osturalli avapäeval raporteeris Kaubamaja oma kõigi aegade parimast käibest.
12. Elisa Eesti
Väärtus: 4648 mln kr -13%
Telekommunikatsioon
Väärtus eelm. tabelis: 5310 mln kr. Käive: 1885 mln kr (2006: 1850 mln kr). Puhaskasum: 390 mln kr (2006: 479 mln kr). Omanik: Elisa Oyj (100%).
EE: Mobiilsideturu number kolm Elisa kuulutab, et parim leviala on tegelikult tema, mitte turuliider EMT oma. Samamoodi ütles von Risbiter kultusfilmis "Viimne reliikvia": "Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja!"
13. G4S Eesti
Väärtus: 4098 mln kr +51%
Turvateenused
Väärtus eelm. tabelis: 2721 mln kr. Käive: 1969 mln kr (2006: 1560 mln kr). Puhaskasum: 362 mln kr (2006: 172 mln kr). Põhiomanikud: Group 4 Falck International (55%); G4S International Holdings Ltd. (35%).
EE: Braavo! Turvafirma väärtus kasvas koguni poole võrra (rahaliselt ligi 1,4 miljardit krooni).
Kui küsite nüüd, kuidas oli see võimalik, siis tasub mõelda suunal, et enne müüki vuntsitakse vara tavaliselt nii uhkeks kui võimalik ning firma tegevjuht Urmas Sõõrumaa müüs tänavu kevadel 25 protsenti aktsiatest suuromanik G4Sile. See on ju päris suur vahe, kas veerand firmast maksab 680 miljonit või veidi üle miljardi, kas pole nii?
14. Tallinna Vesi
Väärtus: 4056 mln kr -14%
Kommunaalsektor
Väärtus eelm. tabelis: 4697 mln kr. Käive: 821 mln kr (2006: 693 mln kr). Puhaskasum: 278 mln kr (2006: 248 mln kr). Põhiomanikud: United Utilities (35,3%); Tallinna Ettevõtlusamet (34,7%); Nordea Bank Finland (7,7%).
EE: Kõige väärtuslikum munitsipaalosalusega ettevõte.
2007. aastal lubas linnavalitsus tõsta firmal vee hinda 10,8 protsendi võrra. Seepeale kasvas ettevõtte kasum ning tänavu suurendati omanikele makstavaid dividende 27 protsendi võrra.
Tallinna linn teenis dividendidena 86 miljonit krooni, kuid annab firmale tööde tellijana ja vee hinna kompensatsioonina tagasi kokku 300 miljonit krooni.
15. Merko Grupp
Väärtus: 3749 mln kr -35%
Ehitus
Väärtus eelm. tabelis: 5798 mln kr. Käive: 4427 mln kr (2006: 3592 mln kr). Puhaskasum: 596 mln kr (2006: 477 mln kr). Põhiomanikud: Toomas Annus (65%); Tõnu Toomik (13%).
EE: Punt luusereid, kes lootis, et börsil noteeritud ehitusharu jagamine kaheks aitab taastada maadevahetamisest tekkinud mainelangust. Konkurendid püüavad nüüd nn uut Merkot kui kogemusteta ettevõtet riigihangetelt minema puksida, kuid sellised avantüürid ei tohiks kohtus läbi minna.
Merko tegelik laastaja on kinnisvarakriis. Kevadel tunnistas firma juhtkond aktsionäridele, et on hädas laenude saamisega ja ettevõtet ähvardavad makseraskused.
16. Kunda Nordic Tsement
Väärtus: 3748 mln kr +32%
Ehitusmaterjalide tootmine
Väärtus eelm. tabelis: 2839 mln kr. Käive: 1175 mln kr (2006: 824 mln kr). Puhaskasum: 442 mln kr (2006: 260 mln kr). Põhiomanik: Heidelberg Cement Sweden AB (75%).
EE: Eesti ehitusturg küll pidurdus, kuid firma eksportis tsementi ja klinkrit Soome, Venemaale, Lätti ja Rootsi. Samuti näitas rekordiliselt häid tulemusi Kunda sadam, sest pärast pronksiööd kukkusid drastiliselt raudteeveod, kuid Eesti puidutööstus vajas sisseveetavat saematerjali.
17. Transgroup Invest
Väärtus: 3570 mln kr -15%
Transport
Väärtus eelm. tabelis: 4220 mln kr. Käive: 13 845 mln kr (2006: 11 755 mln kr). Puhaskasum: 229 mln kr (2006: 342 mln kr). Omanikud: Maksim Liksutov (50%); Sergei Glinka (50%).
EE: Suurima käibega firma tipp-saja sees: 13,8 miljardit krooni. Sisuliselt aga Vene ettevõte, sest tema tegevus toimub pärast söetransiidi lõpetamist põhiliselt idaturul. Ajakirja Forbes viimane number paigutab ettevõtte Vene mitte-börsifirmade edetabelis 80. kohale.
18. Viru Keemia Grupp
Väärtus: 2800 mln kr 0%
Keemiatööstus
Väärtus eelm. tabelis: 2796 mln kr. Käive: 1787 mln kr (2006: 1504 mln kr). Puhaskasum: 294 mln kr (2006: 299 mln kr). Põhiomanikud: Ants Laos (19,5%); Elar Sarapuu (16,1%), Alvekor OÜ (25,5%), Tristen Trade OÜ (38,9%).
EE: Endistest poliitikutest tuntakse suurärimehena Sillamäe sadama peremeest Tiit Vähit. Vähi firmad selles tabelis ei esine. Küll aga on Eesti ülirikaste sekka peaaegu märkamatult tõusnud VKG aktsionär Ants Laos (pildil), kes pidas Edgar Savisaare valitsuses kaubandusministri ametit (Vähi oli seal transpordi- ja sideminister). Laose aktsiapaki väärtus oli 546 miljonit krooni.
19. Silvano Fashion Group
Väärtus: 2754 mln kr +18%
Kaubandus
Väärtus eelm. tabelis: 2333 mln kr. Käive: 1542 mln kr (2006: 423 mln kr). Puhaskasum: 187 mln kr (2006: 45 mln kr). Põhiomanikud: Alta Capital (53,7%); Krajowy Depozyt (19,7%).
EE: Kalevi ja Tere ostmisega kõrbenud Indrek Rahumaa tuntuim projekt. Mullu läks esimese Eesti ettevõttena Varssavi börsile Poola pensionifondide raha püüdma. Tänavu on SFG kaotanud ligi kolmveerandi oma börsiväärtusest...
20. Eesti Ehitus
Väärtus: 2358 mln kr -7%
Ehitus
Väärtus eelm. tabelis: 2543 mln kr. Käive: 3752 mln kr (2006: 2504 mln kr). Puhaskasum: 267 mln kr (2006: 175 mln kr). Põhiomanik: Nordecon AS (61%).
EE: Võimuka Toomas Lumani ehitusfirma, kes on pingutustest hoolimata jäänud suurkonkurent Toomas Annuse Merko varju. Tänavu kahaneb aga vahe jõudsalt: aasta alguses oli Annuse firma turuväärtus Lumani omast poolteist korda suurem, praegu vaid 24 protsenti.
21. Trigon Capital
Väärtus: 2318 mln kr +51%
Finantssektor
Väärtus eelm. tabelis: 1536 mln kr. Puhaskasum: 915 mln kr (2006: 121 mln kr). Põhiomanikud: Joakim Helenius (55,7%); Thominvest OY (28,2%).
EE: Suurim investeerimisprojekt on põllumajandus Venemaal. Enamiku kasumist sai varade ümberhindlusest. Suuromanik Joakim Heleniuse osaluse väärtus oli ligi 1,3 miljardit krooni.
22. Silberauto
Väärtus: 2277 mln kr -9%
Kaubandus
Väärtus eelm. tabelis: 2503 mln kr. Käive: 5334 mln kr (2006: 4008 mln kr). Puhaskasum: 232 mln kr (2006: 184 mln kr). Põhiomanikud: Väino Kaldoja (55,3%); Veerenni Autokeskus OÜ (17,4%); AS Silberauto (26,0%).
EE: Toompea autobaasi kunagine juht, Eesti üks rikkamaid mehi Väino Kaldoja ütleb majandusaruandes, et "eesmärk on arendada ettevõtlust, mitte raha välja võtta". Enamik laenudest on fikseeritud intressiga ehk ei sõltu euriborist.
23. If Eesti Kindlustus
Väärtus: 2170 mln kr -11%
Finantssektor
Väärtus eelm. tabelis: 2430 mln kr. Puhaskasum: 213 mln kr (2006: 215 mln kr). Põhiomanikud: IF Skadeförsäkring Holding AB (100%)
EE: Kahjukindlustusturu liider, 2007. aastal omas kolmandikku turust. Kuulub soomlaste Sampole, kuid pole ühes grupis Sampo Pangaga, mis on hoopis taanlaste käes.
24. Maxit Estonia
Väärtus: 2170 mln kr +40%
Ehitusmaterjalide tootmine
Väärtus eelm. tabelis: 1552 mln kr. Käive: 699 mln kr (2006: 669 mln kr). Puhaskasum: 626 mln kr (2006: 148 mln kr). Omanik: Maxit OY AB (100%).
EE: Toodab kuivsegusid ja plokke, ekspordib üha suurema osa toodangust. Enamiku kasumist teenis Lätis ja Leedus asunud tütarfirmade müügist.
25. Arco Vara
Väärtus: 2162 mln kr +42%
Kinnisvara
Väärtus eelm. tabelis: 1518 mln kr. Käive: 727 mln kr (2006: 484 mln kr). Puhaskasum: 228 mln kr (2006: 208 mln kr). Põhiomanikud: Toletum (42,7%); HM Investeeringud (21,3%).
EE: Suutis mullu vahetult enne kinnisvarakriisi börsile minna ja edukalt raha koguda. Tänavu on börsi suurim kaotaja: pärast seda, kui tüliga lahkusid suuromanik Arti Arakas ja tema tegevjuhist vend Viljar Arakas, on aktsionärid kaotanud 1,7 miljardit krooni.
Arco Vara suuromanikuks tõusis Toomas Tool, kes näeb ilmselt, et paremate aegade taastumisel saaks firma kinnistute mahamüümisel teenida mitmekordse kasumi ning lõpuks jääksid ehitusfirma ja kinnisvarabüroo veel kauba peale.
