Gorbatšov teeb "'raudsest eesriidest"' turismimagneti

Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Mihhail Gorbatšov B> teeb euroliidu rahaga omal ajal Ida ja Läänt eraldanud nn “raudsest eesriidest” turismiatraktsiooni. Jalgrattal ja jalgsi matkamiseks mõeldud ajaloorada on 6800 kilomeetrit pikk. Põhja-Jäämere rannalt, Norra ja Venemaa puutepunktist algav rada kulgeb Soome ja Venemaa piiril, läbib kunagise tsaaripealinna Peterburi ning kaardub Läänemere idakaldal mööda meiegi rannajoont. Lätist-Leedust edasi viib “raudse eesriide” matk mööda Poola ja Preisi rannikut ning pöördub lõunasse piki endise Ida- ja Lääne-Saksa piirjoont. Ajalooraja lõpp-punkt on Musta mere kaldal Bulgaaria ja Türgi vahel.

Gorbatšov hakkas juba 1990ndate algul rääkima, et “raudse eesriide” asupaiga võiks ka reaalselt maha märkida. Nüüd on tema algatusele hoogu lisanud Saksamaa Europarlamendi saadik Michael Cramer. Mees põhjendas ajalehele Times, et “ainult need, kes tunnevad möödanikku, valitsevad tulevikku”. Sarnasel põhimõttel on Berliini müür juba muudetud 160kilomeetriseks ajaloomatkarajaks.

Timesi andmeil on juba nii mõneski ELi liikmesriigis asutud rajama teemaparke otse “raudse eesriide” joonele. Saksamaal näiteks kujundatakse die Grenze ökomatkarajaks. Ka tšehhid on Austria ja Saksa piiri äärde rajanud matkaradu ning sama plaanivad mittetulundusühingud Soome ja Venemaa piirialadel.

“Raudse eesriide” ajaloorada kulgeb võrdlemisi inimtühjadel aladel, mis paljuski metsa kasvanud. Brüsseli panus on kogu matkaraja pikkuses teabetulpade paigaldamine.

“Raudse eesriide” termini tõi Teise maailmasõja lõpupäevil üldkasutusele Briti valitsusjuht Winston Churchill, iseloomustades sellega N Liidu mõjualasse jäänud rahvaste olukorda. Muide, vaid mõni kuu enne teda kasutas sõnapaari üsna samas kontekstis, aga veel tuleviku vormis, natsi-Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels.