“Me räägime kahest totaalselt erinevast asjast,” ütles Ekspressile VTA peadirektor Ago Pärtel. “Meie räägime linnugripist, sotsiaalministeerium gripipandeemiast. Linnugripp on olemas ja see levib väga kiiresti. Pandeemiat peljatakse, aga seda ei ole olemas.” P>

Sama seletab ka “Ülevaade linnugripiks ja pandeemiaks valmisolekust”, mida esitles möödunud nädalal valitsusele sotsiaalminister Jaak Aab. Tolle paberi kohaselt kuulub lindude gripp “eriti ohtlike loomataudide hulka, põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt surevust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. --- Linnugripi viirus levib ennekõike lindude seas, inimeste nakatumine vähetõenäoline.”

 Inimesed võivad tõenäoliselt nakatuda korraga linnugripi H5N1 tüvega ning sesoonse inimgripiga, mille tulemusel võib kujuneda uus, pandeemilise iseloomuga gripiviiruse alltüüp. Samas pole siiski välistatud inimeste haigestumine ka ainult lindude grippi.

Gripipandeemiaks nimetatakse erakordselt suurt gripiepideemiat, mis levib üle riigipiiride, haarates paljusid riike ja kontinente, ning millega kaasneb inimeste suur haigestumine ja suremus.

Sotsiaalministeerium tegeleb praegu gripipandeemiaks valmisoleku plaani täiustamisega, mille käigus töötatakse muuhulgas välja õiguslikud alused erakorraliste meetmete rakendamiseks ning Riikliku Gripikeskuse käivitamiseks.

Linnugripi ennetamine on jõudnud hoopis praktilisemale tasemele. VTA ettekande kohaselt on näiteks:

• keelustatud paljudest Aasia riikidest, Venemaalt, Kasah­stanist, Türgist, Rumeeniast pärineva linnuliha ja linnuliha sisaldavate toodete, sh eluslindude ja sulgede sissevedu;

• sinna reisivatel kodanikel soovitatakse vältida igasuguseid kontakte lindudega ning linnulaatade ja -turgude külastamist. Eestisse naastes ei tohi sellised inimesed kahe ööpäeva jooksul külastada loomakasvatusasutusi;

• linde ei tohi sööta ohupiirkondadest pärit söödaga;

• loomapidajatel soovitatakse linde hoida siseruumides.

Varasematest gripipandeemiatest saate pikemalt lugeda Ekspressi ajaloo rubriigist (A 40–41).