Gurmaanid jagavad hõbelusikaid
Eesti restoranid-kohvikud saavad tähelepanu ja kriitikat tavaliselt ajalehtede toiduarvustustes. Möödunud suvel otsustas seltskond heades söögikohtades käima harjunud toidusõpru luua klubi, mis töötaks välja ametliku hindamissüsteemi, et restoranid oskaksid end teistega võrrelda ja kliendid teaksid, mida ühest või teisest kohast oodata. See on esimene selline ettevõtmine Eestis.
Mittetulundusühing Eesti Gastronoomiaauhinna Selts (Gastronomy Awards Society of Estonia) tahab Hõbelusikate jagamisega arendada ja väärtustada kohalikku toidukultuuri. Klubi eestvedajad Anu Allmere-Martinson ja Margit Kirsipuu on kulutanud oma põhitöö ja perekonna kõrvalt palju õhtutunde hindamissüsteemi välja töötamiseks ja restoranidele oma ettevõtmise vajalikkuse selgeks tegemiseks. "Hindamine kord aastas sunnib toitlustuskohti end pingutama," usuvad korraldajad.
Toitu ka hingele
Oktoobrist novembrini käivad mööda end konkursile üles andnud toitlustuskohti Gastronoomide Seltsi valitud hindajad, kes ei ole ise ei nõukoja liikmed ega ka söögikohtadega otseselt seotud inimesed. Küll aga peab neil olema piisav kogemus "väljas söömises". Kuna hindamine toimub esimest korda, ei julgenud just väga paljud söögikohad end proovile panna. Mitmed osalemisest keeldunud seletasid korraldajatele, et ootavad põnevusega esimese aasta tulemused ära ja kaaluvad osalemist järgmisel aastal.
Näiteks pole konkurentsi karta mitmetelt toidutundjatelt kiita saanud restoranidelt Egoist ja Gloria. Restoranide omanik ja peakokk Dmitri Demjanov usub siiski, et tegemist on väärt algatusega, sest kompetentne kriitika on igati teretulnud. Kui kohalikud restoranides einestajad leiavad erinevaid kohti katsetades endale meelepärased söömiskohad, siis välismaalane ei oska millegi põhjal otsustada.
"Eestis on palju kohti, kus on toitu silmadele, aga vähe hingele ja tervisele," on Demjanov karm. "Kõik on enda meelest jõle kõvad tegijad ja kardetakse liistutõmbamist."
Mujal maailmas on selliseid auhindu jagatud aastakümneid ja toitlustuskohad peavad neid väga olulisteks. Näiteks Prantsusmaal kord aastas avaldatava Michelini teatmiku punktid on nii ihaldusväärsed, et peakokad on valmis nende eest peaaegu elu andma. Michelini hindajad käivad end tutvustamata restoranides ja jagavad neile tärne ühest kolmeni. Üks tärn tähendab, et restoran on "korduvat külastust väärt", kaks tärni on "väärt ringiga kohalesõitmist" ning kolm tärni on lausa "väärt eraldi väljasõitu".
Üheksa kategooriat
Samadel põhimõtetel hakatakse välja andma Hõbelusika auhinda. Hindajad arvestavad kõike alates uksel avanevast esmamuljest kuni tualettruumi puhtuseni. Iga söögikoha kohta tuleb täita 50 küsimusest koosnev hindamisankeet ja selle vaeva eest on kolmekäiguline lõuna söögikoha poolt tasuta. See on ka osalevate söögikohtade ainus kulu.
Hõbelusika auhinnad antakse välja üheksas kategoorias. Restoranide kategoorias valitakse parim uute, gurmee-, rahvuslik/etniliste ning pere- ja lapsesõbralike hulgast. Lisaks selgitatakse välja parim kohvik, kokk, veinipakkuja, interjöör ja teenindus. Auhinnakonkursil võivad osaleda kõik Eesti ? la carte menüüga toitlustusasutused.
Lisaks Kirsipuule ja Allmere-Martinsonile kuulub nõukotta hulk teisi tuntud tegijaid: advokaadibüroo Sorainen partner Toomas Prangli, rahvusvahelise konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers Advisors Eesti juht Mart Mägi, reklaamifirma Idea partner ja peadirektor Mark Eikner, Kuuba tubakaga kauplev India ettevõtja Mahesh P. Ramnani ja Šveitsis asuva konsultatsioonifirma Paragon Partners AG asutaja John Stewart Wilson.
Kaks kuud vältava hindamise tulemused lööb kokku PricewaterhouseCoopers Advisors. Hõbelusikas 2004 antakse pidulikul auhinnapeol üle tuleva aasta jaanuaris. Iga kategooria võitja saab vastava sertifikaadi, mida külastajate peibutamiseks välja panna.
