Häda veemõõtjaga
Nii sattus 1994. aastal tema ja ettevõtte juhtkonna kätte nii hulk magusaid krunte kesklinnas kui ka ekspordivõimeline tehas, mille tooteid saab müüa Ungarist Kasahstanini.
Vene turg avatud, Eesti suletud
Tööstusaparaat, tänase nimega Aswega, toodab vedelikumõõtjaid ja nende baasil konstrueeritud soojusmõõtjaid.
Moldovanovi sõnul oli tehas omal ajal maailma tipus ja parim N Liidus. Serbias peetud vähempakkumisel olid Saksa firmad paanikas, sest Aswega toodang oli kaks korda odavam konkurentide omast. “Kogu Venemaa tööstus toimis Tallinnas valmistatud kulumõõtjate baasil. Vanad sidemed on säilinud,” kiidab Moldovanov. "Näeme investeeringute kasvu idas. Ainuüksi Pavlodari alumiiniumitehas ostis meilt 400 kulumõõtjat."
Ta loodab turu kasvu ka Venemaal alanud kommunaalreformist. Sealsed vajadused ületavad kümnetes kordades Aswega võimalusi.
Kommunaalreformi eesmärk on lõpetada kommunism ja hakata igaühelt vastavalt tarbimisele raha küsima. See tähendab, et iga kuu tuleb paigaldada kümneid tuhandeid vee- ja soojusmõõtjaid.
Ka täna ollakse suurimaid tegijaid Moskvas. Alates 1994. aastast on sinna müüdud 6000 kulumõõtjat.
Ometi ei saa neid veemõõtjaid müüa Eestis.
Vaimne revolutsioon
Kommenteerib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses oleva Tehnilise Järelvalve Inspektsiooni legaalmetroloogia osakonna juhataja Aili Võrk: "Loomulikult on see täna Aswega jaoks tragöödia, aga kümne aasta jooksul ei ole nad midagi ette võtnud Eesti turul kanna kinnitamiseks ja selle väikese nurgakese on vallutanud teised väga kuulsate nimedega firmad."
Aswega tuli detsembris taotlema seadme tüübikinnitust. “Kuid mul ei ole õigusliku alust neile tüübikinnitust anda. Enne seda peab toode läbima sõltumatus ja akrediteeritud laboris kontrolli. Sellised laborid on Rootsis ja Saksamaal,” räägib Võrk.
“Mul ei sobi neile anda ka ajutist tüübikinnitust. Eesti on saamas kohe Euroopa Liidu osaks ja Eesti turust saab Euroopa siseturg. See on väga julm koht, kus konkurendid tulevad kohe küsima – aga kus on see Aswega veearvesti katsetatud.”
Võiks ju nüüd hüsteeriasse kalduda ja lärmata, et bürokraadid piiravad ettevõtlust.
“Saage aru, kui nende veemõõtjate alusel hakatakse raha korjama, siis on reeglid ranged. Kui keegi hakkab seda elektromagnetilist veemõõtjat magnetiga mõjutama, kas siis see seade näitab veel õigeid numbreid? Seda tuleb kontrollida ja uurida,” selgitab Võrk.
Euroopa Liit on täiesti uus maailm, selle jaoks peab end vaimselt ümber sättima, rõhutab riigiametnik Aili Võrk. Nende toodet ei tohi ilma tüübikinnituseta kasutada vee arvestamisel juhtudel, kui on tegemist vee müümisega või heitvee mõõtmisega, mille tulemusel arvutakse saastemaksu.
Kes tahab lähemalt teada, peaks sukelduma lehekülgedele www.eak.ee või www.techinsp.ee.
Jama tuleb
Ungarlased tulid, nägid, ostsid. "Nad sertifitseerisid meie toodangu ühe kuuga," räägib Moldovanov. Aga Eestis ei lähe asjad nii libedalt. "Ma aimasin, et selle tüübikinnituse saamisega üks jama tuleb," ütleb Moldovanov.
“Me tahaksime endale teha sellist sõltumatut laborit, kus katsetada toodangut. Aga keegi ei tea, kuidas peaks asja ajama.”
Katselaborite puudumine saab kogu Eesti tööstuse probleemiks, ennustab Moldovanov.
“Tekkinud on absurdne olukord, kus kodumaine kogemustega tootja ei saa toodet turustada omal kodumaal, kuna toote sertifitseerimiseks puuduvad riigil võimalused ja vastav kogemus, kuidas seda asja ajama peaks. Õhku jääb rippuma küsimus, kes on need tähtsad konkurendid, keda meie, s.t riik nii väga kardame või ülistame.”
Sõltumatu arvamus
Eestis räägitakse iga päev kõrgtehnoloogilise tootmise vajalikkusest ja “Eesti oma Nokiast”. Seda parema ja rikkama Eesti nimel. Ometi ei maksa olla naiivne. Tühjale kohale iseenesest tehas ei kasva.
Saadan küsimuse sõltumatule osapoolele – Euroopa Liidu infokeskusesse. Sama päeva pärastlõunal helistab murelik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse juhataja Ingrid Tavits, kinnitades et küsimus on väga pika ringiga nendeni jõudnud.
Ta vastab järgmist. Kuna tegemist on ettevõttega, kes toodab elektrilisi veearvesteid, siis peab enne toote turule laskmist olema väljastatud tüübikinnitustunnistus juhul, kui mõõtevahendit tahetakse müüa ja kasutusele võtta mõõteseadusega reguleeritud taatluskohustuslikus alas (mõõteseaduse paragrahv 10). Muudes valdkondades võib neid müüa ilma tüübikinnitustunnistuseta. Elektriliste veearvestite näite puhul on tegemist mõõtevahenditega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud tehniliselt aegunud direktiiviga ning liikmesriigid kasutavad elektroonsete veearvestite tüübikinnituskriteeriumina Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni normdokumente ja siseriiklikke (liikmesriikide vahel ühtlustatud) normdokumente. Antud seadmete puhul puudub Eestis võimalus teostada tüübikatsetusi, sest vastava katsebaasi loomine on väga kallis. Nii väikesel ja piiratud turuga riigil nagu Eesti ei ole otstarbekas kogu tüübikinnituseks vajalikku katsebaasi luua. Sugugi mitte kõikides liikmesriikides ei ole välja arendatud oma tüübikinnituseks vajalikku katsebaasi.
Teine aspekt asja juures on see, et Eestis väljastatud tüübikinnitustunnistusi Euroopa Liidus ei aktsepteerita, sest Eesti ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ning selles valdkonnas ei ole Eestil ka ühtegi lepingut sõlmitud. Sama kehtib teiste kandidaatriikide kohta, kes enne Euroopa Liidu liikmeks saamist võivad aktsepteerida Eestis väljaantud tüübikinnitustunnistusi, kui selleks on olemas vastavad kokkulepped või lepingud. Antud teenuse saamiseks võib pöörduda mõne liikmesriigi tüübikatsetusi teostava ja tüübikinnitustunnistusi väljastava asutuse poole, mille tulemusi tüübikinnitustunnistuse väljastamiseks peavad ka kandidaatriigid aktsepteerima, vastab Ingrid Tavits.
Aswega majandusnäitajad
2001 - käive 45 miljonit krooni
2002 - käive 46 miljonit krooni
Kasum 1,5 miljonit krooni.
Dividende ei maksta
Töötajate arv 150
