08.03.2012, 08:10
Hädas võlglased kurdavad pankade kiusu üle
Omanike Keskliidu nõustamistöö näitas, et pankurite jutt paindlikust koostööst võlgnikega ei pruugi paika pidada. Samas hindavad ka inimesed oma laenuvõimet tihti üle ja kiruvad panku asjata.
Alates septembrist 2011 nõustas Eesti Omanike Keskliit viie kuu jooksul 448 kodulaenuvõlglast. Ekspressile nõustamisest kokkuvõtteid teinud liidu volikogu liige Priit Värk selgitab, et nõu vajasid inimesed, kes olid võtnud pangast eluaseme- või hüpoteeklaenu kodu soetamiseks, kuid sattunud makseraskustesse. Tüüpiliseks laenuvõlglaseks on tema sõnul noor pere või noorpaar. Makseraskused tekivad harilikult töötuks jäämisel. Abi ja nõu küsivad inimesed tavaliselt alles siis, kui pank on juba lõpetanud laenulepingu ja pöördunud raha sissekasseerimiseks kohtutäituri poole. Paaride poolt koos võetud laen jääb lahkuminekul enamasti ühe poole kanda. Kuna mitme laenaja (kaaslaenajate) puhul on pangal võimalus valida, kummalt kogu võlgnevus sisse nõuda, valitakse enamasti see, kelle kontolt on varem laenumakseid tasutud. Võlgnevuse likvideerimiseks lähevad pangad varmalt võlgniku vara (laenutagatise) kallale, realiseerides need sundmüügiga. Tagatise mõte ongi tegelikult laenu garanteerimine, ent paljudel juhtudel müüakse võlgniku vara sunniviisil väga odavalt. Nii odavalt, et saadud summa ei kata kogu võlgnevust. Näiteks ühe juhtumi puhul müüdi buumi ajal kodulaenu abil nelja miljoni krooni eest soetatud eramu aasta hiljem vaid pooleteise miljoniga! Loe lähemalt Ekspressi tasulisest versioonist!