26.06.2009, 00:00
„Halloo, Natalja, kuue tunni pärast pannakse teile Austrias uued kopsud!“
Mustvees elav Natalja Päll (42), kellele siirdati Austrias uued kopsud, tunneb ennast nagu uus inimene
Kes see nüüd siis helistab? Pool kümme õhtul. Natalja
paneb oma Mustvee-kodus kudumistöö kõrvale. Viimased kaks
aastat pole ta muud teha saanud kui istuda ja kududa.
“Natalja kuuleb!”
“Tere õhtust!”
Torust kostab kopsuarst Marget Savisaare tuttav hääl. “Praegu
teatati Austriast, et teile on olemas sobivad kopsud. Kas olete nõus
kohe Viini sõitma?”
Natalja teab, et valikut ei ole
– enda kopsuga oleks tal elada veel mõni kuu. Ta ei mõtle
sekunditki.
“Olen nõus!”
“Tallinna lennujaamas näeme!”
“Näeme!”
Abikaasale, kes Soomes maju ehitab,
Natalja ei helista. Mis talle ikka helistada, küll ta siis kuuleb, kui
operatsioon tehtud on.
Poeg Erik (18) ja tütar Anastassia (11)
aitavad Natalja kaheteistkümne paiku öösel auto peale. Tartu
Ülikooli Kliinikumi kopsukirurg Tanel Laisaar ja kopsuarst Marget Savisaar
stardivad samal ajal Tartust.
Veerand kolme paiku öösel
ollakse Tallinna Lennujaamas kohal. Ootesaalis võtavad neid vastu
tühjus ja haigutust maha suruv turvamees. Pole kedagi, kes teaks
(või kellel oleks huvi järele uurida), kustkaudu pääseb
kaheksakohalisele reaktiivlennukile, mis on äsja saabunud Viinist ja mis
sinna kohe tagasi peab kihutama.
Siiski. Ka Tallinna lennujaamas
leiab hoolivust ja lõpuks tohib Erik ema lausa lennuki trapi ette
sõidutada.
Võib ette kujutada, kui tähtis on
lastele, et emaga kõik hästi läheks. Erik oli kolm aastat
vana, kui ta kaotas oma isa...
Natalja kops on muutunud
aastatega järjest hõredamaks ja hõredamaks, võttes
samal ajal järjest rohkem ruumi.
Aasta tagasi lõigati
sellessamas Viini Ülikooli kliinikus Natalja kopse väiksemaks ja see
andis leevendust, aga ainult mõneks ajaks.
Nüüd võrdleb dr Laisaar Natalja olukorda inimese omaga,
kes on sügavalt sisse hinganud ja kellele öeldakse, et hinga veel.
Väiksemgi liigutus võtab Nataljal hinge kinni.
Natalja
on juba harjunud mõttega, et ta ei saa mitte kunagi näha, kuidas
näeb välja nende kodu teine korrus, kui seal remont tehtud saab.
Ega rohida maasikaid oma ilusas aias.
Kolm aastat tagasi pidi
Natalja jätma töö Jõgeva haiglas, kus ta oli
meditsiiniõde.
Lend Tallinnast Viini kestab veidi
üle kahe tunni ja kell viis paneb operatiivtuledega haiglaauto nad
kliinikumi ukse juures maha. See on suuruselt teine kopsusiirdamise
keskus Euroopas ja siin saab sada inimest aastas endale uued kopsud.
Natalja on kohal, tohtrid on kohal, uued kopsud ootavad
jääkottide vahel siirdamise algust.
(Need on eemaldatud
doonorilt, kui Natalja veel lennukiga sõitis.) Ja siis tekib
tõrge, mida keegi oodata ei oska. Garantiikiri, millega Eesti Haigekassa
kinnitab, et operatsiooni eest kindlasti tasutakse, on aegunud. Nataljat ei
taheta haiglasse sisse kirjutada.
Kust saada uus garantiikiri
öösel kell viis? Kopsude siirdamine pole songalõikus, et kui
päike tõuseb, ajame paberid korda, tõmbame kitlid selga ja
hakkame toimetama. Kuue tunni jooksul pärast doonorilt eemaldamist
peab kopsu patsiendile paika õmblema.
Dr Laisaar
võtab mitmeid sisendusjõulisi kõnesid Eestimaale ja
vahepeal tõotab Viini kliinikumi administraatoritele, et Eesti
Haigekassa maksab selle miljoni ära, võtke ainult Natalja
ette!
Doonorilt võetakse tavaliselt rohkem organeid
korraga: maks, kops, neerud, silma sarvkest jne. Et kõik Natalja-sugused
abivaj
ajad oma organi õigel ajal kätte saaks, on varem kokku lepitud, mis
kell need organid doonorilt eemaldatakse (s.t mis kell hakkab
doonoroperatsioon).
See on nullpunkt, mille järgi kõik
oma tegevused paika sätivad.
Ei Tanel Laisaarel ega
kellelgi teisel pole võimalik öelda, et olge kallid, eemaldage
mulle kops või neer kolm tundi hiljem, mul on siin paberiasju ajada.
Aga asjad saavad korda. Dr Laisaar on suutnud personali veenda. Ka
tungivaid kõned Eesti suunal on tulemuslikud. Natalja lubatakse
operatsioonile. Ja selleks ajaks, kui Laisaar ja Savisaar opituppa sisenevad,
on kliinikusse jõudnud ka garantiikiri Eestist.
Susisedes ja kärinal lõikab elektriline nuga Natalja rindkere
roiete vahelt lahti. Kell on pool seitse.
Kopsusiirdamise puhul ei
lõigata rindkere lahti mitte ülevalt alla, nagu
südameoperatsiooni puhul, vaid risti, küljelt küljele.
Rinnakuluu saetakse krõpsti läbi ja rindkere ülemine pool
keeratakse üles (Laisaar: “Nagu lauluraamat”) ja alumine pool
keeratakse alla.
Patsient ühendatakse kunstliku vereringega ja
Viini transplantatsioonikeskuse kirurg koos dr Laisaarega ja
külaliskirurgiga Ungarist prepareerib välja vana kopsu
ning õmbleb uue kopsu asemele. Uus kops pannakse vereringesse ja
see hakkab hingama. Teise kopsuga sama lugu.
Marget Savisaar elab
sealsamas kaasa, kui Nataljale õmmeldud uued kopsud hingama hakkavad.
Neli-viis tundi hiljem, pool üks päeval,
sõidutatakse Natalja intensiivraviarstide hoole alla. Dr Laisaar
tõmbab kummikindad käest, käib duši all, ja lubab
endale kliinikumi puhvetis kange kohvi ja ebatervisliku saiakese.
Ta on nii väsinud, et pole mahti eriti rõõmustadagi, et
hetk tagasi toimus Eesti meditsiini jaoks epohhiloov sündmus.
Kolm nädalat hiljem kuuleb Natalja, kuidas intensiivpalati õde
teda nimepidi hüüab, ja teeb esimest korda pärast operatsiooni
silmad lahti. Kui dr Savisaar mai viimastel päevadel uuesti Viini Natalja
juurde jõuab, puhkeb Natalja meeleliigutusest suure häälega
nutma. Need on rõõmupisarad.
5. juunil sõidavad
nad koos Viinist Tartu Ülikooli kliinikumi ja 19. juunil jõuab
Natalja lõpuks ometi koju, Mustveesse.
Ta pea on täis
mõtteid ja ideid – mida teha, kuhu reisima minna, võib-olla
õppida isegi uus amet? Sest meditsiiniõena ta nakkusohu
tõttu enam töötada ei saa.
Esimene asi, mis ta
kodus teeb – läheb vaatab, kuidas edeneb remont teisel
korrusel, mida ta ei lootnud näha enam kunagi oma elus.
PS Natalja ei ole ajakirjanduse tähelepanust teab mis vaimustuses, kuid
ühe asja üle on tal hea meel. Ta saab lasta ajalehes suurte
tähtedega ära trükkida: DOKTORITELE LAISAARELE JA SAVISAARELE,
KES MULLE UUE ELU ANDSID, SUUR-SUUR-SUUR AITÄH!
Dr Tanel Laisaar: Me lõime terve süsteemi
Kaks aastat tagasi hakkasime tõsisemalt kopsusiirdamise peale mõtlema. Kuna on mitmeid ravimatuid kopsuhaigusi, sealhulgas noortel inimestel, peaks olema võimalik siirata ka Eesti patsientidele vajaduse korral uued kopsud.
Nüüd võib öelda, et oleme ehitanud üles terve süsteemi.
Meil on head kontaktid Viini Ülikooli kliinikuga. Esialgu opereerime Viinis, näis, mis tulevik toob. Rahalise külje klappima saamine võttis kolmveerand aastat. Aga nüüd oleme rahul meie ja on rahul ka nemad. Asi toimib!
Nüüd töötame selle nimel, et kopsusiirdamist saaks tulevikus teha ka Tartus.
Kopsusiirdamisprogrammi õnnestumise nimel on kõvasti vaeva näinud paljud arstid.
Kaks aastat tagasi hakkasime tõsisemalt kopsusiirdamise peale mõtlema. Kuna on mitmeid ravimatuid kopsuhaigusi, sealhulgas noortel inimestel, peaks olema võimalik siirata ka Eesti patsientidele vajaduse korral uued kopsud.
Nüüd võib öelda, et oleme ehitanud üles terve süsteemi.
Meil on head kontaktid Viini Ülikooli kliinikuga. Esialgu opereerime Viinis, näis, mis tulevik toob. Rahalise külje klappima saamine võttis kolmveerand aastat. Aga nüüd oleme rahul meie ja on rahul ka nemad. Asi toimib!
Nüüd töötame selle nimel, et kopsusiirdamist saaks tulevikus teha ka Tartus.
Kopsusiirdamisprogrammi õnnestumise nimel on kõvasti vaeva näinud paljud arstid.