Väärt ja kallist puitu võivad Puupangast tulevikus saada ka näiteks pillimeistrid, musta puidu soovijad jt. Jaapanis kehtib põhimõte, et kui sinu teelaud on tahutud ühest suurest puust, mitte kokku klopsitud mitmest, oled kõvem mees. Selliseid "teelaudu" tahab ka Puupank ­tootma hakata.

"Tahame sõna otseses mõttes sitast saia teha," lisab Tilk. Puupank eristub tema sõnul tavalisest saekaatrist eelkõige ­suhtumise poolest. Ehkki Puupangast tulevad ka küttepuud.

Puidusse saab Tilga arvates suhtuda kahtmoodi. Nagu keskmine ehitaja, kes läheb puumarketisse ja valib sealt valmis prusse, laudu, liiste jm. Või siis teadlikumalt.

"Sellest, kui puu kasvab metsas, linnud laulavad ja rähn toksib, on niivõrd pikk maa selleni, kui puu saab prussiks. Vahepealne etapp pakub tohutult võimalusi," ütleb Tilk. Võimalusi, mida eestlased kui metsarahvas tema hinnangul kasutada ei oska.

Miks kasutada suurt osa puidust kütteks, kui sellest on võimalik valmistada näiteks mantlinööpe, võinugasid, kepphobuseid, tuhatoose või muud sarnast? Ning need kalli hinnaga välisturistidele või ekspordiks müüa - selline on Puupanga üks põhimõte.

Puupank ostis mullu suvel Raplamaal Raka külas endise loomalauda ning neli hektarit maad. Kokku on ostetud neljakohaline arv tihumeetreid puitu ning ost jätkub.

Tilk ütleb, et hetkel käib tegevuse mõtestamine ja puidu sorteerimine. Esimesed nikerdised on toodetud ning saadaval Tallinna vanalinnas Meistrite ­Hoovis Tilga käsitööpoes. Sellest õdusast väikepoest leiab kõiksuguseid turistihindadega puitvidinaid.

"See ei ole mingi ökomöko ja missioonivärk. Tahame protsessi käigus ka ise palju õppida ja võimalikult erinevaid tooteid pakkuda," ütleb Puupanga juht.