Hansapanga ja Tiskre ristiisa
“Kord tahtnud kaks noort ärimeest, Hannes
Tamjärv ja Andres Saame, hakata panka asutama. Mõelnud siis ka,
mida pangale nimeks panna, kuni tekkinud mõte, et nime saab kokku
omaenda nimetähtedest. Hannes andnud eesnimest esimesed kolm tähte ja
Andres perekonnanimest kaks tähte. Kokku saanudki Hansa.” Hansapanga
10. sünnipäevale pühendatud raamat esitab seda, kuidas eestlased
stagnaaja lõpus käisid Moskvas panga asutamise luba toomas, nagu
muinasjuttu.
Nagu muinasjutukangelasele kohane, saadab Hansapanga
asutajaaktsionäri aura ilmselt maise tee lõpuni ka 47aastast Andres
Saamet. Mis sest, et Hansapanga kõige enam varjus olnud (lausa jonnakalt
meediat vältiv. asutaja on juba aastaid panustanud kinnisvarasse ja rajas
omal ajal teisegi uue Eesti sümboli – Tiskre elurajooni.
Just tänu eduka kinnisvaraimpeeriumi haldamisele kogunes
sajaprotsendiliselt Saamele kuuluvale Cross Holdingsile 2005. aastal
95miljoniline kasum, millest Saame kasseeris 50 miljonit. Firma varad –
peamiselt kinnistud – ulatuvad ligi 500 miljoni kroonini.
Saame on seotud eestlaste ühe edukama kinnisvaraprojektiga Riias –
esindusliku büroo- ja eluhoonega Daugava kaldapealsel. Üldsusele
tuntuim objekt, mille müügilt Saame tunamullu teenis, on
Ajakirjandusmaja. Peale kinnisvara on Cross Holdings osanik Järvakandi
Puidutehases, kus valmivad liimpuidust ehitus- ja mööblidetailid.
Just mööbliga võib seostada 32. keskkooli
lõpetanud Saame tähelennu algust. Nimelt oli ta Hannes
Tamjärve kompanjon juba kooperatiivi ajal, kui nad garaažis
mööblit monteerisid. Sealt võrsus firma, mis pani aluse mitte
ainult hulgale tänini edukatele ettevõtetele, vaid tervele
“võitjate põlvkonnale” (Mikk Titma juurutatud
termin).
Legendaarne Cross Development
– Saame praeguse rahamasina eelkäija – oli
Nõukogude-Soome ühisettevõtte Finest Hotel Group filiaal.
Kullavihma sadas firmale spekulatsioonidest defitsiidi küüsis
vaevelnud N Liidu absurdse valuutarežiimi taustal. “Kogu valuutandus oli
segane värk, totaalne rosolje – neljakordne konverteerimine
läbi mingite kaupade,” tunnistas Saame hiljem Tiina Jõgeda
raamatus “Saldo”. “Vahendamise marginaalid olid nii suured,
et jätkus kõigile taskupanemiseks.”
Valitses
kauboikapitalism ja Cross oli ajastule omaselt nagu sajapealine hüdra
– vahendas modelle, tegi tõlketöid, pakkus faksiteenuseid ja
asutas isegi esimese lääneliku ajalehe Eesti Ekspress (Saame,
tõsi küll, lahkus kirjastusärist 90ndate alguses). Kuid see
kõik kahvatub Saame & Ko edukaima investeeringu kõrval.
Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Rain Lõhmus,
Heldur Meerits, Rein Kaarepere, Olari Taal, Tõnu Laak, Toomas
Sildmäe ja Andres Saame asutasid Hansapanga. Üheksa
algaktsionäri maksid igaüks sisse 5000 rubla, mis teenis neile
miljonikordset kasumit, kui Rootsi Swedbank tosin aastat hiljem Eesti majanduse
kroonijuveeli üles ostis. Hansapank mõjutas 90. aastate Eestit
ilmselt rohkem kui ükski teine firma.
Saame jäi panga
tegemistest kõrvale, aga just tema rajas elupiirkonna, millest sai
paljudele hansapankuritele kodu. Saame osalusega Kodumajagrupp ehitas Tiskre,
mida Ekspress nimetas kaheksa aastat tagasi “suletud paradiisiks”.
Sellest umbes kakssada jõukat pere mahutanud turvarajoonist sai
staatusesümbol, mida ajakirjandus seostas mõistetega
“tõusiklus” ja “edevus”, ning esimene
omalaadsete seas.
Peagi astus tiskrelaste seltskond t
eisegi teatud kihtides klassiviha õhutanud sammu – asutas Rocca al
Mares “rikaste” kooli, mille alginvesteering oli suurusjärgus
70 miljonit krooni. Välja arvatud mõni erand, on omanike nimekiri
nagu Hansapanga aktsiaraamat aastal 1990. Teiste seas leidub ka Andres
Saame.
Seda veidramalt mõjus
“koolipapa” Saame roll 2004. aastal lahvatanud kohtuvaidluses, kus
ta koos kümnekonna tiskrelasega nõudis nende rajoonis avatud
eralasteaia sulgemist. “Suletud elurajooni südamesse lasteaia
rajamine lõhub elurajooni turvakontseptsiooni,” seisis Saame
kaebuses. Koolitusloa tühistamine kohtus siiski ebaõnnestus.
Saame liigub seltskonnas, kus üksteise privaatsust hinnatakse
kõrgelt. Ainsana poetas tema Tiskre naaber Rain Lõhmus
mõne aasta eest ühes Kroonika intervjuus, et Saame käib kodu
lähedal sageli purjelauaga sõitmas. Samuti vilksas Saame nimi
läbi Res Publica suurtoetajate seast, kui uus partei jõuliselt
alustas.
Sõltumata sellest, mis teemast jutt, on Saame
peaaegu eranditult ajakirjandust ignoreerinud, jäädes liinile truuks,
kui EE soovib dividendimiljonäride edetabeli jaoks andmeid
täpsustada. “Andres Saame ei soovi mingil kujul oma isiku
eksponeerimist ajakirjanduses,” vahendab tema assistent. “Palun
austada tema sügavat soovi privaatsusele. Kindlasti on palju teisi
väga tublisid ärimehi, kes on ise huvitatud leheveergudele
pääsemisest.”