Hansapank muudab laenamist rangemaks
Eesti suurima panga juht Indrek Neivelt saatis kahe nädala eest maja sees laiali arvamuse, kus ütles, et Hansapanga "suur turuosa ei ole ainult võimalus rohkem müüa, vaid on ka vastutus. Vastutus selle ees, et me oma käitumisega ei tekitaks probleeme klientidele. Kipume vahel ära unustama põhitõed".
Neivelti ettekujutuses on tulevik helge: "Ohumärke majanduse ülekuumenemisest on, aga mingit järsku langust, nagu 1997. aastal, ei tule kindlasti." Madalad intressimäärad püsivad ning võivad lähiajal isegi edasi langeda.
Siiski kutsus ta üles valvsam olema. Eriti just Tallinna "mägedel" asuvate korterilaenude puhul. Samuti kortermajade ja äripindade rajamiseks mõeldud laenuotsuste langetamisel. "Küllap näeme, kuidas uute korterite hinnad mõnedes majades langema hakkavad ning mõnedes kaubanduskeskustes osa pinda tühjalt seisab," teatas ta.
Neivelti kõrval esinesid manitsusega riskijuhid Aivo Adamson ja Urmas Somelar. Neid teeb ettevaatlikuks laenutegevuse kiire kasv ja liberaalsus. Tänu lõdvematele reeglitele saavad pangast laenu inimesed, kes veel paar aastat tagasi oleks tühjade kätega minema saadetud.
Müügimeeste suhtumine laenamisse on kohati jahmatav.
Üldiselt peetakse tavaliseks, et inimene kulutab laenu tagasimaksmiseks kolmandiku oma sissetulekust. Ka poole loovutamine on okei. Kuid müügiinimesed rehkendavad erijuhtudel, et laenuvõtja peab pangale ära andma koguni 90 (!) protsenti oma tuludest.
Sellist võimalust pakutakse väga suure palgaga tegelastele või väikeettevõtjatele. Neil jääb eluks tarvilikest kulutustest üle 80 000–90 000 krooni kuus. Äraelamine on veelgi hõlpsam, kui leidub eraldi sissetulekuga abikaasa või elukaaslane.
Tegemist on riskantse äriga. Müügiinimeste loogika ütleb aga, et võimalikest raskustest saab hõlpsalt välja tulla. Näiteks kui anda laenu viieks aastaks ja probleemide tekkimisel venitada tagastamine 30 aasta peale. Igakuine tagasimakse kahaneb sel juhul umbes kolm korda.
Otse loomulikult saab pank müüa tagatiseks pandud kinnisvara või sisse nõuda käenduse.
Riskijuhid sõdivad sellise arusaamaga. "Me ei taha enam kuulata põhjendust, et oleme varaga piisavalt tagatud. Pank pole pandimaja!" teatasid Adamson ja Somelar. Laenu tagasimaksmise allikas pole maatükk või maja, vaid ainult raha ja raha.
Müügimehed tahavad aegajalt koostada ka maksegraafikuid, kus 30 aasta pikkuse laenu lõppu lisatakse ühekordne väga suur nn balloonmakse. See nipp võimaldab muuta igakuise tagasimakse oluliselt väiksemaks.
Kõige eelneva tagajärjel on Hansapank sisse seadnud uued ja täpsemad eeskirjad selle kohta, kes, kui palju ja missugustel tingimustel laenu saab.
Hipilikult pöörane laenamine pole tegelikult sugugi ainult Hansapanga probleem. Sellega on suuremal või vähemal määral seotud ka kõik teised pangad, kuigi nad ei tunnista seda avalikult.
Laenuralli läks lahti aasta alguses seoses uue krediidiasutuste seadusega, mis võttis maha piirangud tagatiste ja omafinantseerimise osas. Praegu võib omafinantseering puududa.
Lisaks haarab võimsalt turgu Nordea pank, kelle suurim trump on madal intressimäär – vaid kuus protsenti aastas. "Meil on teadlik turuvõtmise poliitika," ütleb Nordea Eesti-filiaali nõustajate pealik Toomas Paju.
Teised pangad pidid Nordeaga konkureerimiseks järele andma muudes valdkondades. "Hinnas oleme kaotanud eelkõige Nordeale," tunnistab Ühispanga jaepanganduse direktor Ahti Asmann. "Muus osas aga Hansale. Eriti just Hansa Liisingule. Kohati näib, et neile sobib tagatiseks kõik, mis on kivist."
Eestlased laenavad rohkem kui eales varem. Seda paljuski tänu võimsale reklaamile. Tegelikult rakenduvad aga isuäratavad intressimäärad ainult tõeliste superklientide puhul. Enamikule kujuneb lepingu sõlmimisel intress ikka kõrgemaks kui reklaamis kirjas.
Sellegipoolest saavutas pangalaenude ja liisingu kasv teises kvartalis eriti hoogsa tempo, 28 protsenti aasta baasil. Eesti Pank muutus murelikuks. Kuid keskpanga käed on lühikesed. Näiteks Nordea ei pea Soome panga filiaalina kõiki siinseid nõudeid täitma.
"Me ei saa Nordeat kuidagi eraldi pigistada. See poleks aus," räägib Eesti Panga pressišeff Janno Toots. "Samuti ei tohi me nõuda kõikidelt pankadelt mingit kartellikokkulepet laenutingimuste osas."
Eesti Pank hoiatab!
Oktoobri keskel saatsid Eesti Panga president Vahur Kraft ja finantsinspektsiooni juhataja Andres Trink pankadesse ringkirja "Soovitused laenamisel". Kirja lõpus seisis märkus, et soovituste rakendamist kontrollitakse.
- Laenude ja liisingu kasv ületab majanduse kasvu. Esineb oht, et tulevikus ei jõua rahvas ja ettevõtted enam laene tagasi maksta.
- Eluasemelaenude omafinantseerimise määr on liiga väike või olematu. Normaalne omafinantseering on vähemalt 10, soovituslik määr 33 protsenti.
- Omafinantseeringu puudumisel ei ole eraisiku käendus sageli piisav lisatagatis.
- Väheste teadmistega laenuvõtjat peab hoiatama intresside võimalikust tõusmisest. Arvestada EURIBORi kahekordistumisega.
- Tarbimislaenude puhul kehtestada esmane sissemakse.
Pank on julm!
Ekspressile pihtisid laenuga hätta jäänud inimesed.
1. Pidin maksma õppelaenu perioodilisi makseid iga kolme kuu tagant. Ükskord 400 krooni lihtsalt ununes. Pank saatis koju kirja. Ise olin sel ajal välismaal. Kui tagasi tulin, selgus, et pangast oli helistatud ema töökohta. Ema aga oli surnud. Siis helistati isa töö juurde, sest vanemad olid minu laenu käendajad. Pank lubas isa arve arestida. Ka minule saadetud kirjas oli juttu arvete arestimisest ja vist isegi kriminaalasja algatamise ähvardus. Seda kõike neljasaja krooni pärast. Õnneks maksis isa pärast telefonikõnet raha ära.
2. Graafiku järgi pidin maksma õppelaenu 5600 krooni iga kolme kuu tagant. Tekkis viivis. Kuupalk oli 3000 krooni, mis laekus pangaarvele. Üritasin maksta väiksemaid summasid, pank sellega nõus ei olnud. Käisin rääkimas, saadeti pikalt. Peagi tulid koju ähvarduskirjad. Kuu aega hiljem samasugused kirjad ka käendajatele. Lõpuks laenasin tuttavatelt raha kokku ja maksin ära.
3. Abikaasa sattus liiklusõnnetusse, murdis jalaluu ja oli aasta aega voodihaige. Kaotas seetõttu töökoha. Hoolimata kokkuhoiust ja igatpidi üritamisest tuli eluasemelaenu rahast puudu. Esialgu oli pank korrektne, saatis meeldetuletusi, saime hakkama. Aga siis teatati, et leping on ühepoolselt lõpetatud.
Ühel päeval saabusid politseinikud manukatega, kaasas kohtutäitur ja kinnisvarategelane. Kõik aknad, uksed, valgustid, maja seisund pandi kirja ja kinnisvarategelane hindas maja ära. Hoolimata sellest, et me olime teinud parendustöid ning maja oli seoses ehitushindade ja asukohaga kallinenud, hindas see tegelane maja kaks korda odavamaks kui kindlustus oli kaks aastat varem hinnanud poolelioleva maja.
Siis kuulutati välja enampakkumine. Esimesel korral maja müüa ei õnnestunud. Oli märgata, et panga esindajad ja kinnisvarainimesed püüdsid kohtutäituriga milleski kokkuleppele jõuda.
Meile anti veel üks kuu, et ise müüksime. Huvilisi oli palju, aga hind oli liiga kõrge (üle miljoni). Paljud bluffisid niisama.
Teisel enampakkumisel tegi pank pakkujatele selgeks, et polegi mõtet osaleda, pank lööb pakkumise niikuinii üle. Näiteks pidi võitja tasuma kohe kolmandiku. See kohutas kõik eraisikutest pakkujad ära. Panga end liisingfirma ostis maja alghinnaga ära. Pidime ära kolima.
JANAR FILIPPOV
