Rootsis on Swedbankil tütarfirma Swedbank Mortgage. Sellele ettevõttele kuulub 30 protsenti Rootsi kodulaenuturust ning ta on andnud kodu ostmiseks pikaajalist krediiti kokku enam kui 547 miljardi Rootsi krooni (908 miljardi Eesti krooni) ulatuses. Investorite seas annavad tooni pensionifondid.

Maailmas on teisigi sarnaseid näiteid. Eestiski tegutseva Amcrediti kodulaenuportfell on Merill Lynchi kaudu maha müüdud nii, et laenuvõtjad ei saa arugi, kes on tegelik rahastaja. Tagasi maksavad laenukliendid ikkagi Amcreditile. Sama lugu on suurpangaga ABN-AMRO. Ja suurem osa USA kodulaenude turust on rahastatud sama mudeli järgi võlakirjade kaudu.

Põldoja ütleb, et kui Hansapank 2005. aastal rootslaste omandusse läks, kadus vajadus iseseisvalt turgudelt raha hankida. Rootsist keerati rahakraanid lahti, reageerides operatiivselt siinsele laenubuumile.

Viimasel kahel aastal on aga Hansapanga laenuportfell kasvanud hüppeliselt tempos ligi 50 protsenti aastas ja moodustab juba ligi viiendiku Swedbanki omast. Emapanga kasumist annab Hansapank lausa 40 protsenti. Ja nüüd, kus Hansapanga mõju Swedbankile ja tema tänavu ligi 30 protsenti kukkunud aktsia hinnale on muudkui kasvanud, kerkis tütarpanga loomine taas päevakorda. Kuid see pole Põld­oja sõnul veel otsustatud.

"Tuleb tunnistada, et hetkel on eluasemelaenude tagatisel antud võlakirjade turg maailmas väga närviline. Seega pole tütarpanga ajastus kõige parem. Aga vajalike ettevalmistuste tegemine uue panga turule toomiseks võtaks ka aasta-paar," märgib Põldoja.

Tema arvates puhuks tütarpank elu sisse Eesti võlakirjaturule. "Tundub, et oleme siin kõvasti laenanud juba. Kuid kõik käib pankade kaudu. Võlakirjaturg praktiliselt puudub," näeb ta. Kui börsi suhe sisemajanduse kogutoodangusse on Baltikumis 5 protsenti, siis USAs ja Suurbritannias koguni 150 protsenti.

Hansapanga Baltikumi eluasemelaenuportfell oli tänavu kolmandas kvartalis 122 miljardit krooni. Laenukasv on järsult pidurdunud.

Põldoja sõnul on nõudlus eluasemelaenu järele väiksem kui kaks aastat tagasi. "Tänavu juunis müüsime esimest korda vähem eluasemelaene kui möödunud aastal samal kuul. Septembris oli esimene kord, kus väljastasime vähem kodulaenu kui kaks aastat tagasi samal kuul," ütleb ta.

Pankur leiab, et kinnisvara hinnad pole veel nii palju langenud, et madalama sissetulekuga inimesed võiksid endale ostmist lubada. Võrreldes arenenud maadega saab Eestis endale eluaset lubada proportsionaalselt poole vähem inimesi.

Kui eluasemelaenude väljastamises (võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga) oleme jõudnud juba ELi keskmisele tasemele, siis elatustase moodustab ELi keskmisest vaid umbes kaks kolmandikku.

Põldoja näeb Eesti majanduse meeldivat kohandumist, millega peaksime kõik rahul olema, sest üheksa kvartalit järjest kestnud enam kui kümneprotsendiline majanduskasv polnud jätkusuutlik. Selle paratamatu tagajärg on aga halbade laenude ja laenukahjude suurenemine.

Kolmandas kvartalis oli hapuks minemas 0,26 protsenti Hansapanga laenuportfellist. Lähiaastatel prognoosib Põldoja probleemlaenude kasvu 0,5-0,7 protsendini. Eluasemelaenude tagasi maksmine on väga hea (võlgnevusega laene on vaid 0,2 protsenti) ega näita halvenemise märke. Kuid nende tarbimislaenude maht, mille tagasimaksmine hilineb üle kahe kuu, kasvab hoogsalt ja moodustab juba ligi 1,5 protsenti väikelaenude portfellist.

1998. aasta majanduslanguse tulemusena kaotas Hansapank 1,2 protsenti oma laenuportfellist. See stsenaarium Põldoja hinnangul ei kordu, sest ettevõtted on palju kasumlikumad ja neil on suuremad puhvrid kui toona. "Iga ettevõte, kes ei tee 2007. aastal rekordkasumit, peaks endale otsa vaatama," ütleb Põldoja.

Kui ettevõtetel on puhvrid ja riigil on puhvrid (tasakaalus eelarve, olematu välisvõlg, paindlik tööturg), siis eraisikute olukord on keerulisem. Nende laenukoormus on 1998. aastaga võrreldes mitu korda suurem.

"Murelikuks teevad inimeste liiga optimistlikud tulevikuootused. Eluasemelaenude müük on küll vähenenud, kuid näiteks automüük ja jaemüük mitte niivõrd. Tähtis on, et ei arvataks, et 20protsendiline palgakasv aastas hakkab nüüd olema reegel," ütleb Põldoja.

Hansapank lubab laenu tagasimaksega raskustesse sattunutele olla paindlik võlausaldaja. "Me ei keera kellelgi hapnikukraane kinni, see ei oleks ka loogiline," lubab pankur vajadusel tagasimakse tähtaegu pikendada.

Rootsi kodulaenupank Swedbank Mortgage

  • Täielikult Hansapanka omava Swedbanki tütarfirma, tegutseb ainult Rootsis.
  • Üle miljoni kliendi, rahastanud enam kui kolmandikku Rootsi kodudest
  • Rahastab eluasemeid kuni 75 protsendi ulatuses. Kokku laene väljastanud enam kui 908 miljardi krooni väärtuses.
  • Laenukahjud on olnud nullilähedased, halbade laenude osakaal jääb alla 0,1 protsendi.
  • Lisaks eraisikutele pakutakse laenu elamuühistutele ning kohalikele omavalitsustele.
  • Pakub läbi tütarfirma Jordbrukskredit laenu ka Rootsi metsa- ja põllumajandussektorile.
  • 56 protsenti rahast saab rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt, ülejäänud läbi Rootsi võlakirjade ehk enamikus rootslastest investoritelt.