Pangakaartide kasutuselevõtu algusajal suhtuti vanade kaartide hävitamisse eriti suure pedantsusega, seetõttu on kümnekonna aasta vanuseid krediitkaarte säilinud ülivähe või üldsegi mitte. Näiteks kunagi Eestimaal tegutsenud EVEA pank kasutas – nii ebaharilik kui ka see pole – võõra riigi, Läti Parex Banka krediitkaarditoorikuid. Uue kaardi väljastamisel nõuti vana tagasi, see lõigati pooleks, siis tehti poolitatud krediitkaardist koopiamasinal tõmmis, mis lisati kaardi hävitamise aktile, ning pooleks lõigatud plastkaardi originaal ise saadeti lõpuks Läti pealinna Riiga Parexi peamajja tagasi.

Pangakaartide kogumine tundub omaette väike missioon – täielikku ülevaadet kõikidest Eestimaal väljastatud panga- ja kontokaartidest ei ole kusagil. Isegi mitte Eesti Panga muuseumil: mõned aastad tagasi korraldatud näitusel olid haruldasemad eksponaadid just üksikute erakogujate kollektsioonidest ajutiselt kokku laenatud rariteedid.

Esimesed elektroonilise raha kandjad olid suhteliselt igavad. Raepanga, Rahvapanga ning Eesti Maapanga – mäletate neid veel? –  pakutud kaardid kujutasid juba midagi enamat kui tavalisi ilmetuid plastitükke. Põhja-Eesti Panga värvikirevale lastekaardile oponeeris külma rahu süstiv täiskasvanute plastraha, millel kujutati virmalisi ja jäiseid teravikke – viimased sobisid panga nimega ülihasti.

Hoiupanga ja Tallinna Panga esimestel deebetkaartidel puudusid pildid sootuks, kuid need tulid hiljem ning meenub vanasõna "algul ei saa vedama, pärast pidama", mistõttu Tallinna Panga huvitava kujundusega kaardid tekitavad praegugi magusvalusa igatsuse kõikide kadunud pankade järele.

Raepanga liblikaga illustreeritud raekaart jäi ka ise ühepäevaliblikaks – ja tegi õnnelikuks kaardikoguja, kes selle tiivulise iludusega haruldase kiipkaardi oma kollektsiooni sai. Nimelt on see ligi kümme aastat tagasi välja antud endine rahakandja just kiipkaart, mitte tavaline magnetribaga kaart.

Raepanga järeltulija Forekspank jättis meile hulga kaunilt kujundatud pangakaarte, mis näivad Eesti ühed ilusamad oma muusikainstrumentide seeriaga. Ja ega ole ka praegune Sampo pank – Raepanga, Forekspanga ning Optiva panga järglane – pangakaartide disainis hinnaalandust teinud. Hea näide on viimaste aastate jooksul väljastatud deebet- ja krediitkaartidel ilutsev üksik puu, mis justkui kannab endas sõnumit raskuste trotsimisest, vastupidavusest ning edasikestmisest.

Turuliider Hansapank on väljastanud kõige rohkem pangakaarte, mille seast võib leida keskpäraseid, häid ja väga häid. Üht tuntumat ning samas paljude klientide armsaks peetud roosiõiega deebetkaarti väljastati väikeste muudatustega aastaid.

Stseen pangakontorist. Esindusliku välimusega proua viskab talle ulatatud uue, punaka tooniga pangakaardi tagasi tellerile ning hüüatab: "Võtke tagasi see sovjetlik kaart, palun mulle teistsugune pilt!" Kui too, veidi üle keskea proua oleks vaevunud silmitsema pangakaardi tagakülge ja lugema aversi tutvustust, siis saanuks ta teada, et tegemist oli Nikolai Triigi maaliga "Lennuk" aastast 1910...

SEB Eesti Ühispank on üks väheseid finantsasutusi, mis oma pangakaartidega professionaalse kunsti kliendile lausa koju tõi, täpsemalt, taskusse või rahakoti vahele pistis. Ühispanga elektroonilise raha kandjaid kaunistasid aastaid Navitrolla maalid, viimased vahetasid välja Eesti kunsti klassikute tööd. Ühed ei kiida kunstiteoste plastile kandmist heaks, teised peavad seda aga hoopis tänuväärseks projektiks kunstimuuseumi kullafondi tutvustamisel.

Omaette alajaotusena saab käsitleda laste- ja juuniorkaarte, mille kujundus on tavapäraselt värvikirevam ja lapsepärasem.  

Aastaid tagasi juhtus aga nii, et ühe kodumaise panga väljastatud krediitkaarti sai ehtima lapsekäega joonistatud silmnägu. Ning kaugel välismaal pidi üks ärimees tõestama oma maksujõulisust kehtiva pangakaardi abil. Ulatanud uhkelt oma krediitkaardi, sai firmajuht sahmaka külma vett krae vahele. Nimelt naerdi ärimehe hea huumorisoone üle ning paluti rüblikule tema lastekaart tagasi saata...