“Pikendan siin jah veidi suve,” ütleb Heinonen skaibi vahendusel. “Siin pole see nii mõttetult lühike, nagu põhjamaades.”

Heinonenil polegi iga päev tööd. Tema roll on rohkem olla mentor. Võtab läpaka kaasa ja seikleb ringi, hoides vaikselt asjadel silma peal. Strateegia on ettevõttes paigas ning vastab Heinoneni põhimõttele üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ta ei oota hüppelist kasvu, vaid konservatiivsema joonega arengut. Tark ei torma!

Heinoneni töisemad päevad kulgevad, sõites Leedu, Eesti ja Soome vahet ning kohtudes SMNi kontserni tegelastega.

SMN on Läti, Leedu ja Soome ettevõtetega kontsern, kus töötab üle 80 inimese. SMN tegeleb keeruliste IT-süsteemidega ja on edasimüüjaks peamiselt Ciscole: ehitab koht- ja laivõrke, paneb tulemüüre üles, tegeleb krüpteerimise, ründetuvastuse, rämpsposti- ja viirusetõrjega. Samuti pakub SMN sidelahendusi alates konverentsipidamise tehnilistest võimalustest, lõpetades kõnekeskuste lahendustega. Kõik koos kohapealse ammendava tugiteenusega.

Ettevõtte missioon on olla professionaalseim ja usaldusväärseim andmeside integraator Läänemere regioonis, aidates klientidel säästa aega ja raha.

Elektroonikainseneri haridusega Heinonen alustas oma karjääri Hewlett Packardi (HP) esinduses Soomes. 1994. aastal plaanis selleks ajaks Soome turuliidriks tõusnud HP Balti riikidesse laieneda ning vajas kedagi, kes seal juhtimisega toime tuleks. Heinonen pakkis kohvrid ja sõitis Tallinna, arvates, et jääb umbes pooleks aastaks. Tänaseks on poolest aastast saanud 17 aastat!

Kümmekond aastat tagasi laienes Hansapank Lätti ning pangajuht Indrek Neivelt vajas kedagi, kes aitaks IT-poolelt. Ta kutsus Heinoneni Hansapanka, kus temast sai IT ja tootearenduse juht.

“Tubli mees ja huvitav inimene,” ütleb Neivelt Heinoneni kohta.

Neivelti sõnul aitas Heinonen Hansapanga ülebaltikumilise organisatsioonina kokku panna. Ärid olid küll kohalikud, kuid tehnoloogia oli ühtne.

“Hansapank oli väga lühikese ajaga ja minimaalse rahvusvahelise kogemusega kahekordistanud klientide ja töötajate arvu ning muutunud järsku suureks rahvusvaheliseks firmaks – ­selles väljakutses aitas Olli meid tublisti!” räägib Neivelt.

Aga Heinonen ei aidanud mitte ainult panka, vaid ka Eesti IT-ettevõtlust, tuues sinna värsket, skandinaavialikku ja rahvusvahelist mõtlemist.

Näiteks meenutab Helmese omanik Jaan ­Pillesaar, et kui vanal hallil ajal tegeles Helmes veel arvutite hooldusega, sai ka Swedbankile selle teenuse pakkumine tehtud. Heinonen oli toona Swedbanki IT-juht ning tegi Helmese-poistele kiiresti selgeks, et pakkumisi ei tehta nii, et täna istume maha ja arutame, homme paneme paberile ja ülehomme hakkame juba tööle. “Ta tahtis näha põhjalikku läbimõeldust Skandinaavia stiilis – mõtleme ja arutame kolm kuud, siis võib-olla hakkame otsustama,” räägib Pillesaar.

Heinonen oli SMNiga seotud juba 2003. aastal, olles siis veel pangas. Soomlastest sõbrad moosisid meest ettevõtlusse tulema ja 2006. aastal vahetas ta pangatöö lõplikult IT-ettevõtluse vastu. Esimesed aastad arenes SMN pööraselt – Heinonen oli pidevalt firma juhtimise juures, täiendas tiimi ja tõstis ettevõtte profiili. Hiljem, kui rutiinid ja väärtused olid välja kujunenud, on Heinone tegevjuhtimise juurest taandunud ja tegeleb pigem strateegiliste küsimustega.

Heinoneni arvates on väga oluline, et SMNi töötajad tunneksid end hästi, inimesed on ettevõtte kalleim vara. Selleks mitte ainult ei maksta neile hästi palka ega koolitata neid, vaid terve SMNi kontor on kujundatud väga koduseks – töötajad käivad ringi pehmetel põrandatel sussides, reedeti tuuakse neile kooki, koos tehakse sporti jne.

Kvaliteedipoliitika on ettevõttes erakordne. SMNi põhitarnija Cisco soovib omalt poolt garantiid, et ­kliendid on SMNiga rahul. Tänu sellele teeb Cisco jooksvalt kõigile uutele SMNi tehnikutele eraldi koolitusi kõikide Cisco toodete osas ja lisaks küsib otse SMNi klientidelt tagasisidet saadud teenuste ja toodete kohta. Kahe firma omavahelises lepingus on koguni klausel, et Ciscol on õigus nõuda SMNilt trahvi, kui klient ei olnud teenusega rahul. Pealegi, halvad kogemused levivad kulutulena, aga headest ei räägitagi.

Heinonen sõnastab kolm olulist tegurit, mis SMNile on viimastel aastatel edu toonud.

Esiteks, ettevõte hoiab kinni konservatiivsest kasvustrateegiast, püüab leida turu parimad “ajud” – võrguspet­sialistid, andmeturbeeksperdid jt – ning maksta neile head palka.

Teiseks tegeleb SMN vaid nende asjadega, mida firma kindlasti oskab. “IT-turul oleks mugav hüpelda siia-­sinna, ning võib-olla tooks see ajuti edugi. Meiltki on palutud igasuguseid asju, aga meie tahame oma liistude juurde jääda,” ütleb Heinonen.

Ning kolmandaks, Soome ja balti turud täiendavad teineteist – kui ühel läheb kehvemini, on teisel paremad ajad.

Veel on ladusalt eesti keelt kõneleval Heinonenil mõned rahvuslikud tähelepanekud. “Leedukad ei ole nagu eestlased. Kui öelda eestlasele, et ta võiks teha seda asja nii ja nii, siis eestlase jaoks on see enam-vähem käsk. Ta teeb. Leedukas ütleb, et jah, mõtlesin sellele, kuid see polnud minu arust hea mõte.

Soomlastel jällegi on väga palju pseudomuresid, nad on väga edukad endale murede leiutamisel.”

Aga puhkuse pool tundub talle kui hilisele ärkajale ikkagi kuidagi südamelähedasem. Eriti oluline on talle isiklik pelgupaik Soome ranniku ääres – seal kuulub Heinonenile osa ühest saarest, kus on vaikus ja rahu – ei mingit internetti ega arvuteid, telefon vaid hädapärast.

Heinonen on terve elu jõudumööda meresõiduga tegelenud, tervel tema suguvõsal on oma paadid ja kaatrid, ka Heinonen sõidab otse Lohusalust oma Soome saarele, suvel väga tihti.

Santa Monica Networks Group

2010. aasta majandusandmed (eurodes)

Käive 37,9 miljonit

Käibekasv 40%

Kasum 2,5 miljonit

Töötajaid 83
Euroopa
85%
Eesti
15%
Heinoneni osalus: 20%

Turg: