Eks tal, tiitlivõidu saanud meeskonna tõsiseimal tugitalal, on selleks täielik õigus. Pealegi, nagu mees ise on kinnitanud, on Tartu meeskonnaga võidetud tiitlivõit tema üsna pikas ning mitmes riigis kulgenud karjääris esimene. Just sellepärast kartsin ma, et teisipäeva hommikul, kui pidime Vaškysiga kokku saama, ei pruugi teda näha kõige värskemana.

Aga leedukas, keda Tartu meeskonna pöidlahoidjad kutsuvad tunnustavalt “au geenius”, on virge ja heas vormis. Peost pole näha jälgegi.

On siis ikkagi tegemist geeniusega, nagu arvavad fännid või siiski “teise ešeloni” Leedu korvpalluriga, kes Eesti meistrivõistluste lahja taseme taustal silma paistis? Nii on öelnud mõned siinsed spetsid. 

“Ega ta minu silmis nii kõva mees polegi, aga tema õnn oli see, et mängis sellises meeskonnas nagu Tartu Rock,” hindab Kalevi meeskonna treener Andres Sõber. “Ta sai meeskonnas teha, mida tahtis – viskas, võttis lauda ja andis söötu. Mõnes teises meeskonnas, kus rollid rangemalt paigas, nagu näiteks Nybitis, poleks tema osa nii märgatav olnud.”

Kummaline mõttekäik treenerilt, kelle meeskonnas – Kalevis –  Vaškysi-taolisest kogenud liidrist puudu jäi. Sõber täpsustab, et tema meeskonna noored ja andekad mängumehed Gregor Arbet ja Kristjan Kangur poleks Vaškysiga klappinud nii nagu noored tartlased. Näiteks poole hooaja pealt Kalevisse värvatud mustanahalise Eric Belliga noored kalevlased ei sobinud.

See, kas leegionär ja meeskond sobivad ning kas tulnukas talle makstava raha auga välja teenib, on, kui ma Sõbra jutust õieti aru saan, õnne küsimus.

“Meie jaoks oli ta ikka õnnenumber,” rõhutab ka Tartu Rocki mänedžer Meelis Pastak.     

Möödunud hooaja lõppedes lahkus meeskonnast senine liider Tanel Tein ja Rock pidi leidma talle väärilise asendaja. Ja nii kummaline, kui see ka pole, oli Vaškys tegelikult klubi esimene valik. Tartu klubi suutis leedulase ära meelitada 4000eurose (63 000 krooni) kuupalgaga, mis oli 1000 eurot vähem, kui mees esialgu soovis. Tiimist lahkunud Tein oli meeskonnale kallim. “Ta (Vaškys) on mänginud tugevamates liigades, on olnud paremates tingimustes ja saanud märksa paremat palka,” kirjeldab Pastak. “Aga ta otsustas tulla ikkagi meile.”

Aga kas ta on parem kui Tein või sama või ikkagi lahjem, seda oli hooaja alguses muidugi võimatu öelda.

"Sügisel, kui ta tuli, ei osanud temast midagi head oodata. Keegi ei teadnud, kus ta mänginud on ja mis ta väärt on. Aga juba esimeses proovimängus Kalevi vastu pani hullud punktid. Kohe oli selge, et on kõva mees,” meenutab Rocki noor mängumees Antti Vasar.

Vaškys on leedulane ja see fakt tähendab vähemalt korvpalliringkondades palju. Leedus on korvpall rohkem kui lihtsalt pallimäng. See on religioon. Sestap pole ime, et Vaškyse valik langes noorena just korvpallile. “Meil lähevad kõik lapsed kõigepealt korvpallitrenni. Kui selgub, et see ei tule välja või pole eeldusi, valitakse mingu muu ala. Aga mulle korvpall sobis,” räägib Vaškys.

Teda, nagu kõiki põlvkonnakaaslasi, innustas Kaunase Žalgiris ja selle ebajumalaist tähtmängijad – noor Arvydas Sabonis, Rimas Kurtinaitis, Valdemaras Chomicius jt. “Ma mäletan, et kui ma 17-18aastasena esimest korda koondise trenni pääsesin ja nende meestega koos harjutasin, oli ikka supertunne,” meenutab Vaškys.

Ta on mänginud mõnes mitteametlikus kohtumises Leedu koondise eest, kuid suurtele turniiridele - olümpiamängudele, Euroopa ja maailmameistrivõistlustele pole ta riigi au kaitsma pääsenud. Alati on leidunud tsipa paremaid mehi.

Koondise sõel on Leedus väga tihe. Tavaliselt luuakse meeskond kahe tippklubi, Vilniuse Lietuvas Rytase ning Kaunase Žalgirise pallurite baasil, pluss veel tähed, kes mängivad maailma tippklubides. Vaškis pole nii kõvades klubides mänginud. 

“Aga see ei tähenda, et ta mingi teisejärguline mees oleks,” toonitab mänedžer Pastak. “Neis klubides, kus ta on mänginud, on ta olnud ikka põhiline punktitegija.”

Miks ikkagi sellise tasemega mees Tartuga liitus ja Euroopa mõistes suhteliselt tagasihoidliku tasemega Eesti liigasse mängima tuli? 

Enne Tartusse tulekut viimased viis aastat Poola liigas leiba teeninud Vaškyse vastus on lihtne: “Ma oleks võinud Poolas edasigi mängida, aga mul sai seal kõrini.”

Mängumees tunnistab, et oleks ta kümme aastat noorem, poleks ta Tartusse tulnud. Aga praegu, 32aastasena, mängivad kaasa hoopis teised tegurid. Selgub, et kuigi Poola on Leedu naaber, asus tema klubi Czarni Slupsk kodulinnast Plungest kaugemal kui kahe piiri tagune Tartu. Pereinimesele on see tähtis asjaolu. Lisaks ei olnud Poola klubi just eriti hoolas palgamaksja – võlad on siiani üleval. Eestis, või vähemalt Tartu klubis, on ses osas kõik OK

Oma osa otsustamisel oli ka Eesti korvpalli väsimatul vanakesel Margus Metstakil, kellele Vaškys enne lepingu sõlmimist helistas ja aru pidas. “Ma mängisin mõni aasta tagasi Margusega Poolas ühes klubis ning ma austan teda kui inimest väga,” lausub leedulane.

Muidugi oleks võinud ka mõne Leedu klubi palgale minna. Vaškys ütleb, et kui teda kutsuksid Žalgiris või Lietuvas Rytas, siis läheks kohe. Aga need kaks pole kutsunud. Teistes klubides ei taha ta ise mängida. “Muide, minu arvates pole Eesti liiga nii kehv midagi. Kui Leedus liigas kaht superklubi poleks, oleks sealne liiga üsna samal tasemel Eesti liigaga,” ütleb Vaškys.

Internetist Vaškyse kohta infot hankides märkan kummalist fakti. Mees on sündinud Kasahstanis. “Minu käest on seda varem kah küsitud. Ma olen seal sündinud ja kaks esimest elupäeva viibinud. Mingit muud seost mul Kasahstaniga pole,” ütleb ta. 

Vaškysist ja Tartu meeskonnast rääkides meenub millegipärast viie aasta tagune Pärnu võrkpallimeeskond. Nimelt võtsid pärnakad noorde ent perspektiivikasse meeskonda kogenud ja tituleeritud, kuid vananeva Läti kuulsuse Raimonds Vilde.  Mees ei teinud ehk sellist imet nagu Vaškys Rockis. Aga noored mehehakatised said lähedalt näha suur meistrit. Said eneseusku ja kindlust, mida Vilde endas kandis, ning meeskond võitis Eesti tšempionaadi. Tundub, et Vaškysi mõju noortele tartlastele oli sarnane. 

Arvasin, et intervjuu lõppedes pühib Vaškys kohe Leetu koju. Medal ju käes, mis siin ikka vahtida. Aga tema jäi veel noore tiimikaaslase Martin Viiaski sünnipäevale. Ja ilmselt laseb ta ühel Tartu professoril oma kurgumandleid opereerida.

Alles siis läheb koju, kus teda ootab abikaasa, kes on endine profikorvpallur, poeg, kes juba käib korvpallitrennis ning tütar, keda tõmbab samuti korvpall, kuigi Vaškyse arvates pole see just kõige parem plaan.

On üsna tõenäoline, et mees jätkab ka tulevasel hooajal Tartus.

* Leedu keele spetsialist ütles, et nimi kirjutatakse just nii, Š-ga, ja hääldatakse seda pika i-ga nagu sõna karniis.

Leedulased ruulivad

Augenijus Vaškys on üks 158 Leedu korvpallurist, kes mängivad üle maailma 23 riigi meeskondades. (Eestlasi on kuues välisriigis kokku kaheksa.)

USAs on leedulasi mängimas 95, neist maailma tugevaimas liigas NBAs mängivad Darius Songaila (Sacramento Kings) ja Žydrunas Ilgauskas (Cleveland Cavaliers).

Euroopa tugevaima klubiturniiri ULEB Euroliiga lõppvõistlusele ehk Final Fouri ei pääsenud napilt külla Kaunase Žalgiris. 

Kuid Final Fouris mängiva Tel Avivi Maccabi rivistuses on üks põhitegijaid Šarunas Jasikevi?ius.

Teinegi leedulane, Mindaugas Žukauskas mängib Sienas Montepaschi rivistuses Euroopa korvpalli tugevaima turniiri lõppvaatusel. 

FIBA Euroopa liiga (tähtsuselt teine klubiturniir) võitis Kaasani Uniks, kus mängivad Saulius Štombergas ja Eurelijus Žukauskas. Teatavasti mängib seal ka Martin Müürsepp.

Läti kahes tugevamas klubis BK Ventspils ja Riia Skonto on tegijad leedukad. Esimeses mängib Kestutis Šeštokas, teises Rytis Vaišvila ja Arvydas Straupis.

Poola meistrivõistluste poolfinaali jõudnud nelja meeskonna seast kolmes on kokku kaheksa leedulast. (Neid ei ole vaid Wroclawi Ideas, kus mängib Tanel Tein). Rootsi meistriks tulnud Lulea Plannja Basketi koosseisus on Donatas Sabaliauskas.

Leedu koduses korvpallis lööb kaasa kõigest 16 välismaalast. (Eestis 22, neist viis leedulast).