4. augustil tulidki rohkem kui nelisada Tallinki töötajat Tallinnas, Helsingis ja Stockholmis uhiuuelt Baltic Princessilt, Victorialt ja Superstarilt maha. Tallinki töötajate, keda on Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) liikmeskonnast ligi 60 protsenti, kaitsmine on praegu Kaia Vaski põhiline töö.


“Hoiatusstreigi eesmärk ei ole tekitada majanduslikku kahju,” selgitab EMSA juhatuse esimees Kaia Vask. “Selle mõte on mõjutada läbirääkimisi. Aga kui vaja, hakkame ka päris streiki ette valmistama.”


Moonilillat kostüümi kandev Kaia Vask ei mõju kurjakuulutavalt, pigem emalikult (tal endal on kolm last – 17aastane, 15aastane ja 2aastane). Ent selles hoiakus on karmikäelise ema jooni, kes võib poisid ka nurka panna, kui vaja. “Poisid” Tallinki juhtkonnast on kuni viimase ajani ametiühingujuhtidega käitunud üsna jonnakalt. Lootust palgatõusule ning töötingimuste paranemisele oli vähevõitu. Positsioonid läbirääkimistelaua taga olid vähemasti sama erinevad kui Eesti ja Vene piiridebatis. Töötajad nõudsid rohkem kui 40 protsenti palgatõusu, juhtkond pakkus 10 protsenti. Mingit kuldset keskteed, kompromissi, alguses ei paistnud.


Palgaläbirääkimised, mis olid mullu novembrist kulgenud lontis purjede all, said hoo sisse alles aprillis. Augustistreik D-terminalis kestis kõigest nelikümmend minutit ja järgmised väljasõidud hilinesid pool tunnikest, kuid see aktsioon muutis Tallinki juhtkonna suhtumist.


Streigist rääkides löövad Kaia Vaski silmad särama. Seda kõlavat naeru ei tahaks Enn Pant kuulda. “Kui streik toimus, olid emotsioonid laes, see oli võimas, see oli nagu öölaulupidu: streikijatel oli üks soov, nad olid väljas sama asja eest.”


Järgmisel päeval pärast streiki hakkasid Kaia Vaski meilboksi laekuma õnnitlused teistelt ametiühingutelt. ­Harri Taliga saatis kuue hüüumärgiga tervituse: “Tubli, EMSA – viis laeva seismas on suurepärane tulemus!!!!!! Tallink võib ju reklaamis kelkida “meie sõidame kogu aeg”, aga eile näitasid teie inimesed, et laevad sõidavad ainult siis, kui laevapere liikmed oma tööpostil on.”


“Ma saan tegelikult Tallinki juhtkonnast aru,” ütleb Kaia Vask diplomaatiliselt. “Tallinki õnn ja õnnetus on see, et ta on suur firma, neil on tööl üle 6000 inimese. Isegi kui nad tõstavad palku 10 krooni inimese kohta, teeb see kokku märkimisväärse summa kuus.”


Nii kaalub naine sõnu sel teisipäeval, olles taas veetnud pool päeva Tallinki personalijuhi kabinetis, valmistudes sinna minema ka kolmapäeval ning neljapäeval – kui peaks olema see päev, kus lüüakse käed. Hakata siis nüüd, kus kollektiivleping on ametiühingute soovitud suunas pärituult loovinud, üles keerutama kõiki neid tormilisi tundeid ja krõbedaid sõnu, ei ole eriti mõistlik.

“Kas vahel on nutma ka ajanud?”


“Ei, viimasel ajal enam mitte. Aga poksikotti tahaks küll vahel siia tuppa.”


Kui Kaia Vask sellel töökohal pärast lastega kodus olemist 1999. aastal alustas, oli ta maailma esimene meremeeste ametiühingu naissoost peasekretär. Praeguseks on mer emehed teda kolm korda esimehe ametisse tagasi valinud, kuid maailma ainuke ta enam ei ole. Norras ja Uus-Meremaal on ka meremeeste ametiühingul naispresidendid.


Merd tunneb juristiharidusega Kaia siiski vaid tüürimehepaberitega abikaasa juttude põhjal.


Kümmekond aastat tagasi ei olnud Eesti Sõltumatu Meremeeste Ametiühing mingi seksikas töökoht.


Liikmeid oli alla tuhande ja see arv kukkus veelgi, sest Estline lõpetas tegevuse.


Ametiühingute teema ei pälvi eriti tihti siinse meedia tähelepanu. Tallinki töötajate olukordki hakkas uudiskünnist ületama alles siis, kui Tallink Grupp läks 2005. aasta detsembris börsile.


Veelgi enam lõid aga Tallinki kiilualuse vahtu 2006. aasta arrogantsed tehingud, mil laevafirma ostis kolm Superfasti laeva ja omandas oma konkurendi, soomlaste au ja uhkuse, Silja Line’i.


Natuke ehk lohutas nördinud soomlasi see, et neil õnnestus koos laevadega Tallinkile kaasa sokutada omamoodi Trooja hobune: Superfastidele sõlmiti Soome meremeeste ametiühingu boikoti tulemusena kollektiivleping, millega kaasnes kohustus pidada kinni Soome harulepingu palgatasemetest. Talllinn-Helsingi-Rostocki liinidel sõitvate Superfastide töötajad teenivad teistest töötajatest mitu korda rohkem. Samal ajal rakendab Tallink oma töötajate suhtes omamoodi etturipoliitikat: töötaja võidakse igal suvalisel ajahetkel tõsta ühelt laevalt teisele ja tagasi.


Ükspäev saad head palka, teine päev tõstetakse madalamale palgale ümber. See võimaldab manipuleerida, tekitab intriige ja hoiab töötajaid ka vaos. Mida selline solgutamine inimese psüühikaga teeb, pole raske arvata. Sa ei oska isegi oma järgmise kuu sissetulekut ennustada.



“Stressi on palju. Kuni septembrini oli Tallinki töötaja madalaim palk 5500 krooni kätte stjuardessidel.”


No aga nad töötavad ju kõigest kaks nädalat ja siis kaks nädalat kodus puhkavad!


“See ei ole poole kohaga töö, nad teevad oma kuunormi kahe nädalaga täis, nende tööpäevad on kümme ja pool tundi. Ja ma olen siiski veendunud, et paljud töötavad selle kahe vaba nädala jooksul mujal ka,” arvab Kaia.


Septembrist peaks see palk tõusma 7000 kroonini.


Kui kuulata, mida Tallinki töötajad oma töötingimustest räägivad, siis võiks arvata, et jutt käib Titanicu-aegsest kohtlemisest: töötajad ei tohi tööst vabal hetkel minna näiteks poodi kommi ega baari kohvi ostma. Nad peavad püsima meeskonnaruumides nagu lutikad praos. Sealgi peavad nad püsima kaamerate valvsa pilgu all.


“Ma ei saa aru, miks nad ei või oma puhkeajal oma raha eest käia baaris kohvi ostmas või poes,” imestab Kaia Vask. Mida uuem laev, seda säravam reisijatepool, ent seda askeetlikum töötajatepool, ütleb ta.


Tallink oli üks kahest Eesti ettevõttest, kelle Finacial Times paigutas äsja 500 Kesk- ja Ida-Euroopa suurima ettevõtte loetellu. Ühes on Tallinki töötajad ja juhtkond küll ühel meelel: riik võiks meie lipulaevafirmat doteerida samadel alustel, nagu seda teevad teised Põhjala riigid.


“Kui riik dotatsiooni ka veel maksaks, võiks veelgi rohkem palka küsida,” unistab Kaia Vask.
Kaia Vaski õpetussõnad streikijatele:
  • Osakonnajuhi poolt vestlusele kutsumisel võta kaasa oma töökaaslane või usaldusisik.
  • Ole ise valmis oma töökaaslastele toeks olema ja palu nende toetust, kui sinule survet avaldatakse.
  • On viimane aeg õppida hästi seletuskirja kirjutama, et mitte kriitilises olukorras teha tööandjale lihtsaks karistusi määrata.
  • Hoia käeulatuses EMSA juhtide ja usaldusisiku telefoninumbreid – me aitame sind nõu ja jõuga!
  • Ära mingil juhul kirjuta alla kahtlastele paberitele ilma oma usaldusisiku või EMSA esindajaga konsulteerimata.
  • Tööandjal on õigus pidada kinni streigil tööajast osalejate ühe tunni tasu. Kõik nahahoidjad võiksid streikijatele selle 50–100 krooni ulatuses vähemalt välja teha!