Isa.

Ma ei ole nii andekas nagu sina. Mitte keegi meist ei ole.

130sentimeetriseid sõite sõidavad kõik hästi, aga kõrgemaid...

See on Kostja suur töö minuga, et ma 150 cm kõrgusi sõite olen hästi teinud.

Tead, isa. Ma panen lootuse järgmisele sugupõlvele. Võib-olla mõned meie varssadest teevad tulevikus suuri tegusid. Paljudel suurmeistritel on just lapselapsed need, kelles head geenid uuesti välja löövad.

Head teed sulle, isa!

Ritual, westfaali tõugu ruun,
kellega sõidab Rein Pill

Palladium, vana kolleeg!

Siin räägib väsinud ruun Ritual.

Näed, missugune on elu. Mul on praegugi silma ees, kuidas te läinud aastal Saku suurhallis Gunnariga võitsite. Sina, Palladium, ägisesid kõrgemate hüpete ajal nagu Jimmy Connors, kui tal olid käsil otsustavad servid. Sa panid hüppesse kogu oma jõu!

Ma vaatan ennast - mul on hea tehnika, ma korjan jalad hüppe ajal korralikult kõhu alla, aga sellist hinge...

Sulle ma võin öelda, sa ei räägi seda enam kellelegi edasi: mul on vahel tunne, et mul on kadunud isu hüpata. Mind on peetud perspektiivikaks. Minuga seoses on peetud suuri plaane. Kui ma päris noor olin, mind muudkui sunniti ja sunniti. Nüüd ma tunnen, et mul ei ole enam seda isu, seda tahtmist.

Palladium, tead, mis ma sulle ütlen. Sellistel hetkedel mõtlen ma sinu peale ja saan sellest tuge.

Aitäh, Palladium!

Terror, belgia soojavereline täkk,
naaber Gunnar Klettenbergi tallist

Palladium! Tead. Kui ma päris ausalt ütlen, polnud mul tallis suuremat vaenlast kui sina. Ja ma arvan, et meie tunded olid vastastikused.

Ma ei tea, mis oleks saanud, kui tallimees Kaja ukse lahti oleks unustanud ja kui me karvupidi kokku oleksime saanud. Invaolümpia oleks olnud ainus perspektiiv, ma pakun.

Varem sokutas Gunnar meid naaberboksidesse - et harjume ära. Aga sellest ei sündinud midagi head. Ei tea, mis jama see on, aga näe, mõned omavahel lihtsalt ei sobi.

Ma ei oska öeldagi, mis mind sinu juures vihastas. Vaevalt see vaen sportlikult pinnalt tekkis, kuigi siin polnud minu seisud sugugi kiita.

Jõudu on mul ehk tõesti kaks korda rohkem kui sinul. Aga kõike muud - tehnikat, kiirust, hinge, võidutahet... Seda oleks mul kõike tulnud sinult kõvasti juurde laenata. Sa olid minust suurusjärgu võrra andekam, tõsijutt!

Sa, Vanamees, olid ikka kõva purakas ja selliseid tihti ei sünni.

Ära pikalt viha pea ja anna oma vanale keskpärasele naabrimehele tema kiuslik iseloom andeks.

Cash, hannoveri tõugu täkk,
otse Palladiumi vastasboksist.

Mina palju ei räägi. Ma olen flegma, kui keegi põhjust teada tahab.

Aga oma kuulsast naabrimehest on mul tõsiselt kahju. Me saime hästi läbi. Kurat, et me oleks kordagi riielnud või midagi...

Ecuador, trakeeni tõugu ruun,
kellega sõidab Rein Pill

Nagu ruunale kombeks, ei lase ma ennast emotsioonidel rajalt välja viia.

Teen lühidalt ja asjalikult.

Sinuga, Palladium, seob meid asjaolu, et me mõlemad oleme trakeeni tõugu. See tähendab, et meil meeldib mõelda oma peaga ja mingil tuima käega jorsil me ennast väänata ei lase.

No siis veel see, et me oleme sinuga elanud põgusalt ühes tallis (Niitväljal). Ja kolmandaks: meie mõlemaga on sõitnud Rein Pill (pildil minu seljas).

Tead, Palladium, mida ma sinu juures alati kadestanud olen - see on sinu kaasasündinud rõõm hüpata ja võistelda. Sa olid lõbus, muretu. Sa ei võtnud nende meeletute takistuste ületamist kui hullu tööd.

Kurat, mul käis see vahel päris üle mõistuse. Ma pean tunnistama, et mul endal on mõnikord takistuse ees lausa hirm. Mina läheks sealt parema meelega mööda, kui Pill säärtega ei pressiks, aga sina tormad 150sentimeetrisele takistusele peale, nagu oleks see, no ma ei tea, põlvekõrgune aed!

Ei, Palladium. Sa olid väike, aga sa olid suur!

Favoritas, holsteini tõugu täkk,
endine tallinaaber, praegu sugutäkk Prantsusmaal

Palladium, vana vunts! Ma ei taha minna nutuseks, aga kui hakata mõtlema, kui palju me oleme koos võistlustel käinud, autoga mööda võistlusi logistanud...

Kõik olid harjunud - Klettenbergil (pildil paremal) on kaks hobust kaasas: Palladium ja Favoritas.

Me mõlemad oleme sugutäkud ja mis seal salata, mitte sita pealt riisutud. Aga meie läbisaamine on olnud alati lugupidav ja seltsimehelik. Tore oli koos reisida!

Mäletad. Ükskord sõitsin mina üksi Riiga MK-etapile, sul oli jalg katki, jäid koju. Pärast tuli välja, et sa olid kõik need päevad kodus möllanud nagu hull.

Kui ma ennast praegu sinuga võrdlen, siis piinlik on. Minul läks enamik auru selle peale, et iga hüppe järel tagant üles virutada. Sinule oli tähtis võit. Kui sa väljakule jooksid, siis selleks, et võita.

Palladium, vana vunts! Hoia lipp kõrgel ka oma taevastel väljakutel!
Au revoir!

Novesta, hollandi soojavereline mära,
olümpialootus Gunnar Klettenbergi tallist.

Kallis Palladium!

Sul on olnud märade hulgas kõvasti lööki - kes seda ei teaks. Ja ega sa minu vastu ka ükskõikne ei olnud. Kui te Terroriga minu pärast maid jagasite, oli täitsa uhke tunne kõrvalt vaadata.

Ma mõtlen, et kui meil oleks olnud ühine varss, ja kui sellel oleks sinu temperament ja hing ja minu jõud, siis oleks sellest võinud tulla midagi ideaali sarnast.

Ei, täitsa tõsiselt ma mõtlen! Sugugi mitte kehvem kui Rodrigo Pessoa prantsuse täkk Baloubet Du Rouet või Meredith Michaels-Beerbaumi hannover Shutterfly. On ju nii, Palladium! Mina mõtlen selle peale küll.

Aga läks, nagu läks. Ära selle pärast kurvasta, hoia parem pöialt, sest meil Gunnariga on Pekingi olümpia praegu tõsiseks sihiks.

Kõrvad kikki ja rõõmsat meelt, kallis!