Siim Kallas
,
Tiit Made
,
Edgar Savisaar
ja
Mikk Titma
.

18. august 1987 toimus grupeeringu esimene kogunemine ENSV Plaanikomitee parteikomitee saalis. Kohal oli kaheksa inimest: Plaanikomitee keskastme juht Edgar Savisaar, Kvalifikatsiooni Tõstmise instituudi direktor Jaak Leimann,  Õpetajate täiendusinstituudi dotsentTiit Made, Rahva Hääle asepeatoimetajaSiim Kallas,  Ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauli nõunik Rein Kaarepere, Majandusinstituudi asedirektor Olev Lugus,  Tartu Riikliku Ülikooli vanemteadur Ivi Proos, TPI juhtimise ja plaanimise kateedri dotsent Peeter Kross.

Initsiatiiv altpoolt

Kohtumisel, mida juhtis ja lindistas Edgar Savisaar, formuleeriti 70 protsenti ilmunud ideedest.  

“Arutelu oli hoogne, küllaltki vabameelne. Sai kohe kokku lepitud, et kui juba arutame, siis pakume välja midagi radikaalset. Kuna enamik tundis üksteist suhteliselt hästi, siis mingeid erilisi krampe ei tekkinud.  Põhiliselt keerles jutt vabariigi majanduse juhtimise paremaks muutmise ja vabariigi iseotsustamise suurendamise ümber,” meenutas Peeter Kross  IME 15. aastapäevaks korraldatud konverentsil. Kõik toimus regionaalse planeerimise ja juhtimise täiustamise vaimus, kinnitas Kross.

“Sündmused aga arenesid kiiresti. Valitsejatel oli info selle kohta, mis teoksil, olemas. Oli kartus, et kogu ettevõtmine lõpetatakse “ülevalt poolt” karmilt ära. Kaarepere, kes oli tolleaegsete valitsejate kõrgema ešeloni meeleoludega hästi kursis, informeeris olukorrast ka töögrupi liikmeid. Avaldamine Rahva Hääles ei tulnud  enam kõne alla,” meenutab Kross.

24. septembril helistas Edgar Savisaar Tartusse Edasi peatoimetajale Mart Kadastikule ja küsis: "Kas saad avaldada?" Et Siim Kallas ei saa ikka seda Rahva Häälde panna.

Vastus oli jaatav. Savisaar istus oma Lada 08sse, millega tol ajal sõitsid vaid parimatest parimad, ja kihutas Tartusse.

“Selles oli soovi Tallinna lehtedele ära teha,” meenutas tolleaegne Edasi ajakirjanik Aimar Jugaste, kes oli Mart Kadastiku parem käsi.

Samal hommikul, kui ilmus artikkel, oli Tartu parteibossi Tõnu Laagi juures koos parteikomitee hädakoosolek. Oli selge, et kedagi tuli karistada ja noomida, meenutas õhkkonda Jugaste.

Jaan Kork, Tartumaa Täitevkomitee esimees võttis sõna ja ütles, et tõusis hommikul kell viis ja luges Edasi läbi ja tema küll ei leidnud rahvastevahelise vaenu õhutamist ega üleskutset tõmmata Eesti ja Venemaa vahele okastraat.

Siiski algasid kerged repressioonid. Savisaar võttis Tallinnas palgata puhkuse.

Savisaare nõunik Erik Terk osundab sündinu iseloomustamiseks üht tolleaegset akadeemikut: “See oli allohvitseride mäss.”

Õukonnaeksperdid

Kuid lõpuks mõistus võitis pimeduse ja türannia jõud ning IME ümber tekkis ühiskonnas tohutu arutelu. Lohusalus istusid koos teadlaste töörühmad ja koostasid innukalt programmi.

"Ungari kogemus: teadlaste komisjonid ei hakka valitsusasutuste juures tööle, vaid välja kujuneb õukonnaekspertide ring," kommenteeris õppejõud Ivar Raig 15 aastat hiljem.

Majandustegelane Heldur Meerits: "Sattusin sahtlis aastaid hiljem IME paberite peale ja mõtlesin, et viskan need minema, sest kõik need tundusid nii naiivsed ja lihtsakoelised."

Ka tänasel päeval liigub ringi hulgaliselt õukonnaeksperte, kes räägivad uuest Imest – inimkapitali megaarendamise eelisprogrammist. Kuid nad ei suuda vastata ühele küsimusele – kuidas suurendada eksporti. Kuidas vahetada see paljukiidetud inimkapital osaluseks kasumit tootvates ärides.

Mõned aastad peale IME ettepaneku avaldamist on Edgar Savisaarest saanud peaminister. Konsultantide armeest ei ole talle suurt abi. Konsultant Erik Terk on kirjeldanud seda vastuolu järgmiselt: marksismi-leninismi ideedega relvastatud inimestest oli vähe tolku turumajanduse arendamisel.

Uued ettepanekud

Noore Eesti riigi ees seisis hulk probleeme alates sellest, kust saada dollareid ülikonna ostmiseks välisministrile ja Lasnamäe kütmiseks ning lõpetades kokkuvariseva raharinglusega. Seetõttu ei olnud pärast iseseisvumist isemajandamise dokumentidest suurt abi. Need paberid ei rääkinud raha teenimisest muutunud tingimustes. Savisaare meeskonna mõistus jooksis kinni.

Jaak Leimann istus siis kõrge riigiametnikuna endise plaanikomitee hoones, millest oli saanud rahandusministeerium. Ta andis mulle väikese paki pabereid: kümme käsku ehk IMF juhtnöörid reformide läbiviimiseks: turumajandus, ettevõtlus ja privatiseerimine. Samad juhtnöörid olid laual kõigis Ida-ja Kesk-Euroopa üleminekuriikides.

Võimule tulnud väga noorel Mart Laari valitsusel ei olnud valikuid ega õnneks ka eelarvamusi. Ammugi ei olnud neil raha, et subsideerida turu kaotanud majandust.

Washingtoni juhtnööre hakati ellu viima. IMEst oli abi peamiselt rahareformi läbiviimisel, mis viis Eesti rublatsoonist välja kümme kuud pärast iseseisvumist. Siim Kallas vahetas rubla krooni vastu 1992. aasta suvel. Tol hetkel oli Tallinna vanalinna baarides müügil vaid üks jook, viin mahlaga. Palka maksti viierublastes. Ühte pakki mahtus viissada rubla. Põuetaskusse võis neid toppida umbes kuus tükki.

Kuid inimesed on optimistlikud. Tegijate sissetulekud kasvasid kiiresti. Lääne unistusteautodest ja unistustereisidest Vahemere äärde sai igapäevane reaalsus.  Avanes võimalus müüa oma paneelmaja vana korter ja kolida unistustemajja või -korterisse. Mis aga meeldib, vanalinn, Viimsi merevaade, turvakorter Pirital –  kõik on saadaval. Valikuvõimalused avanesid tohutult laienenud. Avanes ka võimalus end lõhki laenata, töö kaotada ja rongile hilineda.

Ja küsimus, kuidas teenida raha, läks järjest keerulisemaks.

Vihmane august 1987

Ühel augustikuu päeval helistab mulle endine kolleeg Jaak Leimann. Ütleb, et oli Plaanikomitees Edgar Savisaare juures nõupidamisel, kus otsustati kokku panna töörühm, kes tegeleks küsimusega, kuidas ENSV majandust tulevikus paremini juhtida. Kutsus mind 18. augustil kella 10.00ks Plaanikomiteesse selle teemalises arutelus osalema. Ettepanek oli mulle huvitav, nõustusin koheselt. Minu töörühma kutsumise põhjuseks oli asjaolu, et olin aastatel 1984/85 õppejõuna viibinud teaduslikul stažeerimisel Soomes ja valdasin tol ajal suhteliselt hästi Soome majandusega ja sealsete firmade juhtimisega seotud küsimusi…

Pühapäeval, 6.septembril, andsin E. Savisaarele materjalid üle. Viisin need talle õhtul koju. Elasime tol ajal Lasnamäel naabermajades. Vaatasime kirjatüki koos üle ja sellega minu osa hetkel lõppes. Edasi tegeles lõpliku versiooni kokkukirjutamisega (diktofonile jäädvustatud materjalide ja töörühma liikmete poolt kirjutatud materjalide alusel) tema ja I. Proos. 

Peeter Krossi veel avaldamata memuaaridest

Mart Laar olukorrast 1992 sügisel:

...Kogu Eesti ettevõtlus oli sattunud omavahelistesse ringvõlgnevussuhetesse. Mitte enam kuude või nädalatega, vaid lausa tundidega halvenes olukord panganduses. Eesti pangandussüsteem oli muutumas mittelikviidseks. Avalikkuse eest oli olukorra tõsidust seni edukalt varjul hoitud.

Kuid see polnud veel kõik. Peagi tuli meil teatava üllatusega avastada, et tegelikult oli pankrotis ka Eesti riik.

Halvema poole pealt mõjutasid majanduse olukorda lisaks idaturu äralangemisele ka kütuse ja toormehindade mitmekümnekordne kallinemine. Algamas oli riigiettevõtete massiline pankrotistumine. Tagantjärele vaadates on vahest hea, et me võimule pürgides seda ei teadnud.

Raamatust "Eesti uus algus"

Olukorrast 90ndate maailmamajanduses, kui kõik oli veel hästi:

...Alltarnetöötajate kasutamine, ratsionaliseerimine, lahtilaskmine – efektiivne ja kõrgtehnoloogiline majandus neelab heaoluühiskonna töökohad ja vallandab oma tarbijad. Algamas on ennekuulmatult suur majanduslik ja sotsiaalne maavärisemine.

Raamatust: Hans-Peter Martin, Harald Schumann, "Globaliseerumislõks"